Ja siis hakkas kõnelema muusika!
Kõlasid nii Peeter Kopvillemi enda laulud kui tema sõprade muusika, lood ja laulud, mis ühel või teisel viisil omasid seoseid Peetriga.
Muusika taustaks kulgesid katkematu ja korduva reana pildid Peeter Kopvillemi elukaarest: ajajoon sünnist viimaste kohtumisteni, pere ja sõprade keskel, kodus ja reisil, kitarri ja õngega, intelligentsel ja tõsisel ilmel oma romantilist ja südamlikku kunstnikuhinge vaatajale-kuulajale avades ning seda oma ainulaadse huumorimeelega maitsestades, siiras ja lihtne ning samas seletamatult aristokraatne selle sõna kõige paremas tähenduses.
Pildirida aitasid täiendada südantsoojendavad meenutused lugude vahele sõpradelt, kel oli au Peeter Kopvillemit isiklikult tunda, koos temaga musitseerida, temalt ja tema lauludest saada uusi impulsse ja inspiratsiooni oma loomingule. Kõikjalt õhkus palju seda, mida Peeter Kopvillem endas kandis: soojust, armastust inimeste, elu ja muidugi oma isamaa, emakeele ja rahva vastu.
Erilise elamuse jätsid need hetked, mil laval olnud muusikutega liitusid Peeter Kopvillemi tütred Keila ja Leiki, kaunilt kõnetavate ja isikupäraste häältega andekad noored, kellele isa musitseerimine on ilmselgelt avaldanud suurt mõju ja kes tahavad ja oskavad seda vaimsust suurepäraselt edasi kanda.
Kõige sügavamalt ja liigutavamalt mõjus – küllap oodatult – Peeter Kovpillemi üks tuntumaid ja sümboolse tähenduse omandanud laule “Läbi päeva ja öö”, kus selle sõnum sai sel õhtul erilise kõla tema tütarde esituses.
Seda ümisesin isegi, läbi augustiõhtu hämarduva Tallinna Kadriorust kesklinna poole sammudes.
Selja taga oli kaks tundi olemist mingis hoopis teises dimensioonis, otsekui palverännakul, mis puhastas ja kosutas, kus selles inimhulgast tulvil, lõpuks üsna palavas ruumis oli õhus nii palju värskust, tänulikkust, südamlikkust ja headust, isegi vahepealsete rokilugude kõrgenenud volüümitasemest hoolimata oma mõtete kuulamiseks vajalikku rahu ja vaikust, oli ühtehoidmise tunnet, mis ulatus kaugele üle mandri ja mere, kus oli üks rahvas ja keel, minu inimesed ja kindel tunne, et oma rahvaga ma tahan olla koos…
Kõik need kaunid tunded, kogemused ja muljed sellest õhtust on siiamaani värsked ja annavad hingetoitu loodetavasti veel pikka aega.
Ene Salumäe
VIDEO – Pro Events (2016)
