Read more: Andres Kasekamp, new Chair, Estonian Studies, U of T
Ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp on Baltikumi asjatundjana laialt tuntud kogu maailmas. Ta on sündinud Torontos 1966. aastal. Ta on tuntud Eesti sõjaväelase, kindralmajor August Kasekampi (1889–1942) pojapoeg. Pärast keskkooli lõpetamist õppis Andres 1985–1989 ajalugu Toronto Ülikoolis ja omandas seal 1990 ka magistrikraadi ajaloos. Siinjuures on hea lisada, et ta oli teatud määral ka Eesti Õppetooli kasvandik. Juba ülikooliaastatel huvitus ta vabadussõjalaste liikumise ajaloost Eestis. Pärast Eestis veedetud aastat ehk postgraduate studies Tartu Ülikooli juures jätkas ta doktoriõpinguid Londoni Ülikoolis, School of Slavonic and East European Studies juures prof. David Kirby juhendamisel. 1996. aastal sai Andres Kasekamp filosoofiadoktori kraadi uurimuse eest Eesti Vabadussõjalaste Liidust ja selle mõjust 1930. aastate Eesti poliitikas. Väitekirja põhjal ilmus trükist tema monograafia The Radical Right in Interwar Estonia (Macmillan 2000). Paremäärmuslike liikumiste ajaloo kõrval süvenes noore teadlase huvi välispoliitika, samuti lähiajaloo ja mälupoliitika valdkonnas.
Järgnevatel aastatel kutsuti Andres Kasekamp õpetama Tartu Ülikooli, kus ta on töötanud alates 1996 kuni tänaseni. Seda sirgjoont rikastavad lühemad ja pikemad peatused külalisõppejõuna või -uurijana Londonis, Oslos, Berliinis, Torontos ja Turus. Pärast töötamist Tartu Ülikooli ajaloo osakonna külalislektorina 1993, 1996–2000, valiti Andres Kasekamp politoloogia osakonna õppejõuks. Aastast 2004 on ta Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis (nüüdse nimega Johan Skytte poliitikauuringute instituudis) Balti poliitika korraline professor.
Välispoliitika asjatundjana kaasati Andres Kasekamp 1997–2000 Euroopa Komisjoni Esinduse (Tallinn) info- ja poliitika nõunikuks, ühtaegu tegutses ta 2000–2013 ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimehena. Selles ametis oli ta ühtlasi The Estonian Foreign Policy Yearbook (Tallinn: Eesti Välispoliitika Instituut, 2003-2012) väljaandja ja toimetaja. Eesti avalikkuses ongi professor Kasekamp ennekõike tuntud kui välispoliitika asjatundja, kelle arvamust alatihti küsivad nii poliitikud kui ka kodu- ja välismaine meedia.
Väga suure panuse on Andres Kasekamp andnud Balti uuringute edendamise assotsiatsiooni (Association for the Advancement of Baltic Studies ehk AABS) tegevusse, olles 2002–2005 AABSi ajakirja Journal of Baltic Studies toimetaja ja 2010–2014 AABSi asepresident, hetkel aga President Elect, mis tähendab, et 2018 saab temast selle mõjuka teadusorganisatsiooni president.
Akadeemilise õppetöö ja välispoliitiliste ametikohustuste kõrval on Andres Kasekamp olnud teadlasena äärmiselt viljakas. Lugemata üles tema kõiki teaduslikke artikleid, mida on hõlbus leida internetis Eesti Teadusinfosüsteemis, tuleb eriti esile tõsta tema teist raamatut A History of the Baltic States (Palgrave Macmillan, 2010), mis tänaseks on tõlgitud üheksasse keelde, sealhulgas ka eesti keelde (2011). Raamat tõi autorile tuntust ja tunnustust, 2011 Balti Assamblee teaduspreemia (Baltic Assembly Science Prize), 2012 AABSi raamatuauhinna. 2014. aastal määrati prof. Kasekampile Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli “Balti riikide poliitiline areng” eest.
Andres Kasekampi abikaasa Johanna Helin on arengukoostööga tegeleva mittetulundusühingu Mondo asutaja ja juhatuse liige ning maailmahariduse koolituse rajaja Eestis. Neil on kaks last, 13-aastane tütar Kaisa ja 12-aastane poeg Joona. Akadeemiliselt kuulub prof. Kasekamp korp! Rotaliasse.
Nüüd siirdub äsja 50 aasta künnise ületanud professor tagasi oma sünnilinna, võttes vastu uue akadeemilise väljakutse ülikoolis, kust ta ise on sirgunud. Tartu Ülikoolile ja Eesti avalikkusele tähendab see mõistagi silmapaistva poliitikaeksperdi kaotust. Paraku on akadeemiline maailm pidevalt täis sarnaseid liikumisi. Võime täna rõõmustada, et Elmar Tampõllu nime kandev Eesti Õppetool Toronto Ülikooli juures on saanud järgnevateks aastateks väärilise juhataja, kelle panust Balti uuringute edendamisse tänases keerulises maailmas tõsiselt vajatakse.
Jüri Kivimäe, Toronto
