Euroopa Liit majandusühendusena, mitte poliitilise rühmitusena, olevat Sturgeoni sõnul olulisem kui Suurbritanniasse kuulumine. Tema avaldus leidis samal päeval aset, kui Inglismaa parlament kiitis Brexiti heaks, mis tähendab, et märtsikuu lõppedes alustab Suurbritannia läbirääkimisi EList formaalselt lahkumise suunas, nii nagu on ette nähtud põhikirjas.
Nõukogude Liidust lahkumine ei tulnud enam kui pool sajandit kõne allagi ning saavutati vaid iseseisvuse taastamisega Balti riikides ja N. Liidu sellejärgse kokkuvarisemisega. Demokraatias on ikka rahva, mitte riigi sõna, mis loeb. Kui sõjaliselt – nagu Balti riigidki – annekteeritud Šotimaa soovis vaid mõne aasta eest poliitiliselt anastajate kuningriiki kuuluda, siis nüüd nähakse reaalse alternatiivina sealt lahkumist vaid selleks, et suurema majanduspartneriga sidemeid pidada.
Sturgeoni oponendid hoiatavad, et pole mingit garantiid, et iseseisev Šotimaa Euroopa Liitu võetaks. Tim Farron, liberaalsete demokraatide juht Edinburghis, kardab tulevikku, kus šotlased sõna tõsises mõttes vaatavad suletud aknast sisse, kahest ajaloolisest ühendusest eraldatuna.
Hollywoodi filmid nagu Braveheart, rõhutasid meeste relvastatud vaprust inglaste vastu. Naisterahvad May ja Sturgeon pole suutnud sõnadega lahendust leida. Sturgeoni julgust aga tuleb kiita, kuna soov on, et rahvas langetaks lõppotsuse. Just nagu Brexiti enesega, mis on polariseerinud Ühendkuningriiki. Pole sugugi kindel, milline on majandustulemus Suurbritanniaski.
Tõnu Naelapea, Toronto
