Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis ilmusid riburadapidi juba tuttavamad näod, k.a. pildil olev suitsupääsuke (barn swallow, Itaalia keeles la rondine) Mazzano Romano linnakeses. Nii lähedale ei ole Maarjamaal kunagi õnnestunud meie rahvuslinnukesele pääseda. Ta oli põhimõtteliselt pea kohal ja huvitus eestikeelsest “midli-madli-kudli-kadli…” versioonist. Taustal ronib poorset vulkaanset kivi pidi luuderohi (common / English ivy), mis siin igal pool ja eriti puude tüvesid pidi ronib ning kaunistab ka vanu graveeritud hauakive, kui mööduva aja sümbol. Suitsupääsukestest rohkem on kuulda-näha igapäevaselt piiritajaid ehk piiripääsukesi (common swift, Itaalia keeles il rondone), kes meie muliseva rahvuslinnuga võrreldes kileda kriiskamise saatel mööda taevast sööstavad ja peaaegu tuppa lendavad. Ka nende kiirelt välkuvad sirpjad kujud ja hele hüüd on eesti taevast tuttavad. Sääresärtsutajatest kõrvenõgesed võivad siin sirguda inimesest pikemaks ja hoopis kõrvalesta kibelema ajada, aga sellest pikemalt järgmine kord. Helget pööripäeva kuuma päikese maalt!
Riina Kindlam, Mazzano Romano
