Süüdi olevat ülemused — Toronto Police Service juhid, kes reformivad politsei tegevust, seda aga potjomkinlikult, avalikel üritustel, ajal, kui puudub jaoskonnas tõhus meeskond reageerimaks igapäevastele vajadustele. Kuigi majanduslikult saavad tipp-politseinikud ületundidega head palka, ei asenda raha arvuliselt neid, kes korda hoiavad. Tervenisti 93% politseinikest arvavad, et neil puuduvat piisavalt just inimressurssid, materiaalsest rääkimata.
Meditsiinis on olnud mõnda aega majanduslik kriis arvestades demograafiliste realiteetidega. Arstid, nagu politseinikud, ei tohi streikida. Erinevalt politseist ei saa nad hüviseid, pensioneid, varast erruminekut, ning peavad oma taskust kabineti kulud, kindlustused, personali jpm kinni maksma. Ning ikkagi kärbitakse sissetulekut, ajal, kui poliitikud astuvad vähemalt inflatsiooniga taktis.
OMA, Ontario meditsiiniline liit, esindab arste. Nende nõukogu on koostatud piirkondade esindajatest, vabatahtlikest, kelle huvides on kõikide arstide õiguste eest seista. Ent nõukogu juhatus, kes provintsi ja tervishoiuministeeriumiga peab läbirääkimisi, pole paljude arstide arust nende huvide eest väljas.
Esmaspäeval ilmus Toronto Sunis seitsme nõukoguliikme seletus, miks nad on tagasi astunud oma kohalt. Nende arust eksisteerib OMAs hirmu- ja tsensuurikultuur. Mitte ainult heidutuste läbi, vaid ka sõnavabaduse mahasurumisega, seda massikommunikatsiooni, st liikmeskonnale saadetud materjali tsensuuriga.
OMA juhatuse tõttu peavad ülekoormatud arstid väiksema palgaga leppima. Nöögiks maksavad arstid sunduslikke OMA liikmemakse – kokku $70 miljonit aastas. Ent OMA ei kuula oma liikmeid, ja nõustub valitsuste arbitratsiooniga. Mis ime, et protestiks astuvad arstid juhtkohtadelt tagasi. Midagi on Ontarios väga viltu, kui antakse äärmusgruppidele prisket toetust, kuid politseilt, arstidelt hoopis võetakse ära.
Tõnu Naelapea, Toronto
