Eelolev näitus tuleb eelkõige nendest eesti päritolu arhitektidest, kes sündisid Eestis, omandasid oma hariduse Euroopas ning põgenesid Teise maailmasõja keerises kodumaalt, jõudes hiljem Kanadasse, kus tegid oma peamise loomingulise töö.
Oma tööreisi käigus jõudis Kaido Haagen pildistada kõik nimekirjas olnud objektid, mida oli üle 60 — Torontos ja lähiümbruses. Kõikjale ei õnnestunud küll sisse saada, aga see polnudki tähtis. Ühte kirikusse, kuhu ta ka sisse pääses, jõudis ta just õigel ajal, sest see pidi peatselt suletama. Linnas kõndis ta paljud objektid jalgsi läbi — ikka 7-8 km päevas, ent kuna mõned kohad asusid märksa kaugemal, tuli leida sõidutajaid. Kaido on ülimalt tänulik abi eest, mida osutasid talle siinviibimise ajal Helge Kurm, Paul Kiilaspea, Toomas Tampõld ja Mart Salumäe, kelle abi oli suureks toeks.
Kaido on vabakutseline fotograaf, kes teinud seda tööd terve elu. Muidugi on ta üks neist õnnelikest inimestest, kelle töö ja hobi sajaprotsendiliselt kokku langevad. Tal on olnud elus üksainukene palgaline ametikoht — veel nõukogude ajal, värskelt fotograafiaeriala lõpetanuna toiduainetetööstuse ministeeriumis, kus valmistas filme, reklaame jmt. See töö, mis toimus küll vaid lühikest aega, andis siiski hea stardipositsiooni, ning pärast seda, alates Eesti taasiseseisvumisest, on ta töötanud vaid vabakutselisena ja on sellega igati rahul.
(Pikemalt Eesti Elu 1. sept. paberlehes).
