Jäädvustatute seas on nii kõigile tuntud (näiteks Arvo Pärt) kui üldsusele tundmatud inimesed, näiteks kalur, kassapidaja jmt., kes võivad erineda nii oma eluvaldkonna kui paljude muude omaduste poolest, ühine on vaid eestlaseks olemine, eestlus või Eestiga seotus. Nii ei olegi kõik portreteeritavad eestlased: kolm inimest sajast on näiteks estofiilid, nende seas Eestis elanud ameeriklane. Välja valitud inimestega kohtutakse, neid intervjueeritakse (abiks ajakirjanikud Piret Jaaks, Tiiu Suvi ja Mirjam Matiisen), millest selgub nende jaoks oluline ja tähendusrikas paik, mida lisaks klassikalisele laua taga võetud portreefotole ka pildistatakse (fotograafid Tõnu Tunnel ja Tõnu Runnel). Jumestusel on abiks Liis Piksari terav silm. Abiliste ja kaasalööjate ring on suuremgi.
Projekt, millega kaks aastat tagasi alustati, on tõesti hiiglaslike mõõtmetega: kui Kaire ja Toomase sõnul on tavaliselt juba 35-st fotost koosnev näitus mahukas, siis 100 on ikka päris aukartustäratav number.
Nagu idee autorid rõhutavad, pole selles raamatus sugugi tegemist nn. autahvliga ehk teatud 100 inimese esiletõstmisega: inimesi valitakse täiesti erinevate näitajate järgi, et anda võimalikult tasakaalustatud ja mitmekesine pilt Eestist läbi inimeste ja nendega seonduvate paikade — erinevad maastikud, interjöörid, objektid jne. Paljud lihtsalt „satuvad“ sellesse valikusse sõprade, tuttavate, aga ka juhuste tõttu.
Kaire ja Toomase sõnul iseloomustab tervet seda projekti inimeste heatahtlikkus ja abivalmidus ning soe tunne: inimesega tutvudes ja vesteldes jääb see headus ka tegijaisse sisse. Nii võõrad kui tuttavad justkui ühenduvad.
Torontos olid portreteeritavateks Liisbet Valter-Kalm, Mike Auksi, Asta Kaups ja tänaseks lahkunud Valve Andre. Projektil on ka oma Facebook’i leht, mille kaudu saab kaasa elada raamatu ja näituse valmimisele.
Eesti- ja ingliskeelne raamat peaks ilmuma EV juubeli ajaks 2018.a. veebruaris; Eesti Rahva Muuseumi on plaanitud näitus terveks järgmiseks suveks. Plaanitakse valmistada kahed näitusematerjalid, et samal ajal saaks näitust ka Euroopas esitleda; Torontosse on see kavandatud 2018.a. septembriks.
Projektile saab anda hoogu kuni jaanuarikuuni: http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-labi-100-silmapaari
See pole aga ainuke projekt, mille kallal Kaire van der Toorn-Guthan ja Toomas Volkmann Torontos tööd tegid. Teine projekt koostöös VEMUga oli peaarhivaar Piret Noorhani idee ja selle raames pildistati Torontos elavaid eestlasi, kellel vanust 100 aasta ümber ehk siis neid, kes on umbes sama vanad kui Eesti Vabariik. See näitus avatakse Tartu College’is 2018. aasta veeburaris koos Kristen Dobbini fotonäitusega Jõekääru lastelaagri kasvandikest. Need kaks näitust täiendavad teineteist, joonistades Eesti Vabariigi n-ö elukaare ja jutustades lugusid kõige vanematest Toronto eestlastest kuni kõige nooremateni.
Kaire Tensuda, Toronto
