Eesti Keskuse projekti tutvustasid arhitekt Alar Kongats ja üks projektijuhtidest David Kalm. Pärast väsitavat ootamist kujunes see punkt tõeliseks kannatusprooviks neile, kes olid hiljutisel informatsioonikoosolekul osalenud, sest ettekanded kujutasid endast peaaegu täpselt eelnenu kordamist. Et mõlemat ettekannet on lähiminevikus kajastatud, ei pea reporter selle kordamist siinkohal vajalikuks.
Vaatamata hilisele tunnile oli küsimusi ja kommentaare arvukalt, enamikus esitatud lühidalt, asjalikult, mõned ka emotsionaalselt. Vaid paar küsimust olid juhatuse suhtes otseselt ründavad. Ühes pikas ja hoolikalt ette valmistatud sõnavõtus süüdistati juhatust kõigepealt hoolsuskohustuse (due diligence) tähtpäevast mitte kinni pidamises, mis sisuliselt tähendab, et praeguse Eesti Maja müük toimus illegaalselt. Teistest süüdistustest jäid meelde jõupositsioonilt lähtumine (intimidation, bullying), huvide konflikt, ebapiisav informatsioon liikmeskonnale. Esimees oma sama pikas vastuses tõrjus süüdistused tagasi, eriti rõhutades, et projekti ulatuslikkuse tõttu on juhatusel õigus hoolsuskohustuse perioodi pikendada.
Ühes teises sõnavõtus süüdistati juhatust otseses valetamises ja esitati küsimus, kas teatud isikud (nimeliselt nimetatud) on saanud oma tegevuse eest majanduslikku hüvitust. Esimees pidas küsimust solvavaks, tõrjus tagasi süüdistuse valetamises ja eitas majandusliku hüvituse saamist.
Kuigi ühe ettepaneku kirjalik tekst oli koosolijaile välja jagatud, jäi ettepanek tegemata ja hääletamist ei toimunud. Koosolek lõpetati umbes poolt tundi enne keskööd. Ei söanda väita, et kõik lahkusid rahuldustundega. Kuigi enamikule küsimustest anti vastused, peamiselt erakordset professionaalset pädevust ilmutava projektijuhi poolt, jäi teatud vimm ja rahulolematus tuha alla hõõguma. Selle viimase lausega väljendab reporter lihtsalt oma „kõhutunnet“ heas lootuses, et see osutub ekslikuks.
Eerik Purje, Toronto
