See, vägivaldse Vene impeeriumi ülistamine, saab hr Rauna hinnangul „minevikku vajuda” alles siis, kui eestlased sinimustvalge lehvitamisega „pigem ettevaatlikud oleksid”, sest „mõnel päeval võib osa Eesti elanikkonnast võtta seda tülinorimisena, mis tekitab vastumeelsust Eesti riigi ja selle sama lipu suhtes. Viimane ei ole aga kindlasti meie huvides.”
Hr Rauna arvates on eestlased süüdi selles, et osa siinseid venelasi suhtuvad vastumeelselt Eesti Vabariiki, kuigi venelaste olukord üldiselt ei erine neile vägagi meelepärasest ajast enne augustit 1991 – välja arvatud, et eestlased ei pea enam nendega suhtlemiseks vene keelt oskama. Ilmselt lakkab erinevatel põhjustel esitatav eestlaste süüdistamine venelaste poolt niipea, kui vene keel seadustatakse teise riigikeelena. Headeks teerajajateks selle teostumisel on need eestlased, kes tõsiselt muretsevad siinsete sovettide, oh kui raske, olukorra üle.
Kordi rohkem õigustatud oleks olnud, kui Postimees ja selle vanemtoimetaja oleksid 9. mai puhul avaldanud imestust, et Eesti ja Euroopa Liit pole tänaseni veel keelanud Nõukogude Liidu sümbolite avalikku ülistamist. Kas tõesti võib ühe kuritegeliku võimu hävitamine – pärast selle suhteliselt lühikest võimul olemist – õigustada teise, inim- ja rahvusvaheliste õiguste rikkuja väga toorest vägivalda pooltes Euroopa riikides poole sajandi vältel? Miks siis on ikkagi vaja Euroopa Liidul ja Eestil protesteerimata lasta Venemaal kuulutada, et Nõukogude Liit vabastas Euroopa, kui Ida-Euroopa riigid vabastamise asemel Nõukogude Liidu poolt okupeeriti ja/või annekteeriti? Kas Eesti Vabariigi valitsejad ja avalikus meedias juhtnööre andjad ei ole kohustatud tõde tähtsaks pidama ja sinimustvalge all püstipäi seisma ka siis, kui see võib häirida või solvata neid, kes põhimõtteliselt ei soovi Eestit iseseisva riigina näha?
Harri Kivilo