No aru sain ma küll, aga politsei asemel püidsin noorele mehele endale asju selgitada. Ütlesin, et vata inime on niimoodu loodud, et tema ei ole oma arust kunagi milleski süidi. Teie süidistate libedat teed, kuigi ise teadsite, et eile sadas jäävihma. Mõni teine mees süidistab auto tegijat, sest kui autut poleks tehtud, siis tema poleks saand sõitma minna. Kes purjus peaga lollusi teeb, see kaebab, et viin oli süidi. Aga viin pole milleski süidi, kui mees pudelil korki pealt ära ei võta ja klaasi ei kalla. Normaalne inime ei ole kunagi milleski süidi, süidi on alati keski teine.
Poiss kuulas, tänas ja ütles, et pole kindel, kas kõigest aru sai, aga ta mõtleb järele ja kui ärra Karla lubab, siis ta elistab omme jälle. No ma ei jäänd ootama, otsustasin teisel päeval ise kontrollida. Kõlistasin ja küsisin, et kas Peeter Põmmpea. Vastati, et ei, keski teine. No kuule, ma tuntsin ta äälest ära, käratasin, et ärgu ajagu jama. Poiss vastas viisakalt, et ei aja jama, eile olin veel Peeter Põmmpea, aga normaalne inime nigu ma olen, muutsin nime ära, nüüd olen Keski Teine.
Küsisin, et kas tuli tahtmine kõiges süidi olla vai mis. Tema vastas, et ei, asi on oopis loteriis. Tema on mitukümmend aastat piletite peale raha kulutand, aga alati võidab Keski Teine.
Ja siis ma sain aru, et mul pole vaja nime muutma akatagi. Rahva silmis olen küll Kargu Karla, aga tegelikult olen Peeter Põmmpea.
