Subscribe Menu

Meelelahutust: Volli veste – Ämbrisse astusin


Oli aeg, nooruses, kui humal hõikas, siis olin kuuldekauguses, krapsti kohal. Odramärjukese hindajaid oli sõpruskonnas ohtralt – sai nii kalalkäigu järgselt, saunast tulles kui kaardilauas, John Barleycorniga räägitud. Temake aga asus sõnu peale lugema, kui juba küpsem iga terendas ning jumalaviljale sai osaliselt selja pööratud, Jumalaga suhtlesin vaid kerikus.

Ei ma seda kesvamärjukest maha jätta saanud, suvel on ta ju värskendav rüüp ja jõululauda ei kujutagi ette selleta. Sain Saaremaalt aastate eest vanameistri käest, kes Wabariigi ajal juba oli kuulus kadakast kappade valmistamise eest, ühe sellise, hingehinnaga küll, osta. Isegi hernes kõriseb kahe põhja vahel. Uhke jõululauas seda käest kätte anda, oleme vist ainus rahvas, kes nii teeb. Ep tia.

Küll aga tean, et minu pinsiga läheb riigipoest ostmine kalliks. Kurivaim, ainuüksi koolipoiss, see kuuene, maksab 15 toltsi! Ets, kes neist asjust teab, soovitas kodus pruulida. Lisakasuks oli see, et keldris sai Kertu eest tundideks kaduda, ei pidanud mingit käsku täitma. Kuid mette ainult ei maksnud kõik need ämbrid, torud, putjulkad raha, olin tihti nigu kits kahe heinakuhja vahel. Esmalt peenikeses äris, kus tuli valida mitte ainult humalasorti, aga ka kas tahan tumedat, heledat või praegu moes olevat ämbrikarva. Siin ju kirjutatakse amber merevaigu kohta, ja see sats kukkus kenasti välja.

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Teine mure aga oli kannatamatus. Kogu see askeldamine, siis lohvi trehtrisse suunamine, kui teise käega pudelikael kramplikult käes, et piiskagi kaduma ei läheks – no ei viitsinud lõpuks. Kuigi, pean tunnistama, veetsime keldris Etsiga häid vestlustunde, ju Kertu ei teadnud, palju me otse vatsa villisime.

Ets soovitas minna siis ettevõttesse, kus nad teevad kik so eest ää. Vali vaid miukest tahad, tee esimene segu valmis, nemad teevad muu, tule vaid järgi. Omanik oli aga vest kerikuapostel, kuna ühe ja ainsa kogemusega sain teada, kuidas Luukas õlut teeb. Vaat rahad said makstud – siiski kolmandik riigipoe hinnast – Etsiga laadisime ta maasturisse. Kiiruga koju, keldrijahe ju parem kui sealt fritsist võet.

Ja võta sa näpust. Oma toode pani mõnusalt surisema, Luukas aga mängis vingerpussi. Ainus tulemus, et oled tihti seal, kuhu ka ka muu maailm peab jala minema. See oli tõesti ämbrisse astutud eksperiment.

Oleksin pidanud juba jõulude tulekuga arvestades pühadepruuli podisema panema. Tänavu aga lähen poodi, toda head inglise porterit – kuna Toolse oma siin ei saa – ostma. Kuna tean, et mekk on aus ja hea ja teeb oma töö.

Vabarna Volli

Read more