Järgmised päevad olid küll nii õieti vabad, eriti kuna jõuludele kohe tuli kannule nädalalõpp. Aga on jõulude maitsmiseks või nende lustides kohanemiseks vähe irriteeritud tunne inimesel, kes äkki nööripidi tõmmatakse üles otse jõulupühade keskele. Kõige esimene asi, mis ta siis tahab, on magada, ja kui see valmis, võib juba hakata vastu võtma teist püha. Teisel pühal olin visiidil ühes kaasmaalsest perekonnas, kellega ajasime eraviisi juttu ja ka klaarisime business´t, oma ja võõrast. See visiit jääb meelde ka seetõttu, et ma seal jõin oma jõuluaja ainukesed napisd, arvult neli. Seda tähtsusetut fakti on põhjus märkida, kuna mulle kuidagi paistab, et kõnealloleva konsumtsiooni kvaliteet on teatavas relatsioonis minu seniste jõulude pühitsemise ilmega. Kui me käsitame ainult Kanada jõulusid, mis niikuinii on olnud üsna kehvad, siis oli minu viiekümne esimese aasta jõulude alkoholi bill midagi alla $25, möödunud aastal oli see $4.25, mis võrdub ühele pudelile parimale Bols liköörile, ja tänavu täpselt 0. Sa võid nüüd, kui Sind see asi veel järgnevalt huvitab, joonistada kõvera, ja välja leida funktsiooni. Mina valiksin võrrutamisel tundmatuks oma rahakoti ja siis oleks selgesti x=0, õieti küll väga tuntud suurus. Kõik see asi on sellepärast, et seni ikka veel ei ole saanud rikkaks. Võibolla, et kaasmaalanegi, kes kutsus mind võõrsile, tegi seda, et kuulda, kas olen juba saanud rikkaks, aga ei olnud veel. Ka tema ei olnud veel saanud, ja see huvitas mind ka. 28.12. sõitsime uuesti maapinna alla ja sellega lõpeb minu jõulude kapiitel.
Minu rikkaks saamisega on jah nii, et ei ole veel saanud, vaid see tuleb veel. Tulemisel on eelis, et ta ei ole veel möödunud. Muud voorust küll mitte. Ootan enam kevadet, mil kõik veed uuesti hakkavad voolama, ja loodan siis, et minugi rikkus paisu tagant hakkab liginema.