Ets ühel sellisel päeval ütleski, võta aga noist parlamentaaridest eeskuju. Mulise mittemillestki. Alusta aga mingi tähtsa lausega, mis su aatelist lähenemist kinnitab. No siin ma vist nii alustasin – olin aus, et tõesti sattusin kogemata leheneegriks. Kuna see on enese kirjeldus, siis tohin võtta seda sõna suhu.
Ja teate, saingi teema. Üks hää kanada ajakirjanik kurtis hiljuti, et toimetaja keelas ära tal ühe sõna kirjatükis – kuna see kõlas peaaegu nigu too sõna, mida nood paraja päevitusega inimesed tohivad omavahel pruukida, aga kahvanäod nigu mina, ei tohi. Olevat rassism. Too sõna aga tähendas hoopis midagi muud – kasin, aher. Selle ajakirjaniku arvamus ilmus pärast seda, kui 2018. aasta sõnaks valiti toksiline, mürgiline. Et selline me maailm on.
Heldeke, kuidas teisiti, kui internetis muud ei ole kui sülje pritsimisega viha ja vaen? Vaat selles olen mures – kas inimkond kunagi mõistuse juurde tuleb. Kahtlemata mette minu eluaja jooksul, tuleb vist sellega leppida.
Millega ei tohi aga leppida on, et minusuguse lihtsa inimese, kui maksumaksja turjal liugu lastakse eri gruppide huvides. Vaat see tekitab ju mürgise õhkkonna. Ei näe arusaamist, vaid ainult omakasupüüdlust.
Näe, Etsist kasu. Asusingi mõttelagedusest olukorda, kus lõin käed puusa ja avaldasin arvamust, et kõik on hukas. Noorsandist on vahel asja küll. Isegi vana peni saab kutsikalt õppida.
Vabarna Volli
