No kui on ikke isu teada saada, siis tuleb küsida, mitte nüsida. Aga kellelt sa küsid? Ja vat siinkohal lähvad kaks Karlat omavahel naginasse. Mõistlik ja tagasioidlik Karla arvab, et küsida tuleks endast targemalt. Aga see upsakas Karla ajab kohe ninasõõrmed pilvede poole püsti ja küsib, et kust sa nisukese leiad. Eks tal ole omajagu õigust kah – kust nisuke inime leida, kes minusuguse jutule võtab? Ja kui võtab, kas ta teeb seda suurest tarkusest vai suurest lollusest? Kolmas Karla tuleb vahekohtunikuks ja seletab, et ei olegi tähtis, kellelt küsid. Et on ju elu sehes tohmakaid inimesi kohatud küll ja küll, aga nii rumalat pole juhtund nägema, kellelt midagi õppida ei oleks.
Eakene küll, küsida võid, aga mis siis, kui sulle vastatasse ja sa ei saa aru? Vana inimest õpetada on ju sama ea, kui proovida surnut terveks tohterdada. Aga üks nupukas inime kunagi jälle kinnitas, et sa ei saa ise kah asjadest enne aru, kui oled oma vanaemale ära seletand.
Ons ültse mõtet targaks saada? Keski kunagi ütles, et suurel tarkusel ja suurel lollusel polegi vahet. Kõlistasin Ärmanile ja küsisin nõu. Tema ütles, et üks vahe siiski on: tarkusel on piirid.
Noh, siis ma siis nüid istun ega tea, kas olen tark loll vai loll tark. Otsustage teie ja antke mulle kah teada.