Subscribe Menu

Juhtkiri – 9. mai — kas võidupäev või okupatsioonide jätkamine? Uus nimi vaja!

Radikaalselt erinevaid tähendusi Teise maailmasõja lõpu tulemustest omavad vabadusele pürgijad ühelt poolt ja totalitarismi talujad teiselt poolt.

 

Venelaste Võidupäeva tähistati traditsiooniliselt s.a. vene kogukonna poolt Torontos, kus pakuti rahvale kuus-seitse üritust — paraad, kontsert, meeleavaldus, pidu jne. Võrreldes eelmiste aastatega oli eelreklaam ning üritustest osavõtt tagasihoidlikum.

 

Kahtlemata Venemaa saatkond ja konsulaat olid neid kokkutulekuid rahaliselt toetanud. Prominentselt olid sirp ja vasar ja muud nõukogudeaegset atribuutikat igati nähtaval. Isegi Stalini pilt oli ära toodud reklaamplakatil.

 

EKN koos teiste rahvuste keskorganisatsioonidega on pidevalt selgitanud Toronto linnavalitsusele ja ajakirjandusele, et N. Liidu okupatsiooni aegne sümboolika on sama vastuvõtmatu kui haakrist, mille esitamine avalikkuses on mitmes riigis keelatud.

Foto: Taavi Tamtik

 

 

Meeleolu, mis vene ajalehtedest kajastub ja millega Kanada poliitikud on kaasa tõmmatud või leplikuks tehtud, on sõnastatud umbes järgmiselt: „Mida tähendab meie jaoks 9. mai? Siin vene päritoluga inimesele on see püha. Nagu lauluski, kus lauldakse võidupühast ‘pisarad silmis, juustes halli’…. Ja see on ainus päev, mis on püha kõigi venelaste jaoks. Kui me ühe sümboolse Tundmatu Sõduri hauale läheme, paneme sinna lilli, siis ikka selleks, et taas kord meenutada tohutuid kaotusi. Sest iga perekond Nõukogude Liidus, ja me peame meeles kõiki liiduvabariike, on kaotanud kellegi isa, poja, venna, ema, õe. Sellepärast tuleme kõik kohale.“

 

Saame samuti väita, et iga perekond Nõukogude okupatsiooni ajal kaotas lähema või kaugema perekonnaliikme või tundis perekonda, kelle liikmed küüditati või hävisid just selle julma repressiivse valitsemise tõttu, mille algust 9. mai tähistab.

 

N. Liidu küüditamiste, arreteerimiste, hukkamiste ja teiste repressioonide tulemusel kannatasid rohkem kui 300,000 Eesti kodanikku. Nendest 200,000 kaotas Eesti jäädavalt.

 

9. mai ei ole seega võidupäev Eesti jaoks, ka mitte nendele miljonitele venelastele, kes nõukogude valitsuse all kannatasid või kes vältimatusse surma saadeti rindel. Miljonitel on 9. mai kolmekordse okupatsiooni ja genotsiidi alguspäev. On vaja seda päeva kuulutada hoopis rahvusvaheliseks leinapäevaks.

 

Siin ongi baltlaste relv, mida võõrsil saaks kasutada Kremli propaganda vastu 9. mai tähistamisel — korraldada 9. mai leinapäev avalikkuses. Saaks teha maailmale teatavaks 9. mai tegelikkusest, nagu Musta Lindi Päev on ülemaailmselt selgeks teinud 23. augusti tähtsust kui päev, mis tähistab kahe totalitaarse režiimi koostööd Teise maailmasõja koosalgatajatena.

 

Ajaloo ümbermõtestamine, seniste seisukohtade ümberhindamine, kus osa Euroopast mitte ei vabastatud, vaid vangistati, ei pruugi olla vaevaline protsess lääne poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse silmis. Sellisesse aktsiooni panustamine loova hooga ja globaalse koostööga, nagu MRP päevale pühendati, saaks tuua konkreetseid tulemusi.

 

 

Laas Leivat, Toronto

 

 

Read more