Olete palju reisinud. Milline festival või esinemispaik on eriliselt meelde jäänud või pakkunud teile muusikutena kõige suuremat elamust?
Oma 16 tegevusaasta jooksul me oleme sattunud tõesti päris paljudesse kohtadesse, olukordadesse ning seiklustest ei ole tulnud puudu. Ma ei tahakski üht või paari neist eraldi välja tuua, aga selge on see, et Island ja Brasiilia, Sitsiilia ja Nižni Novgorod on üpris erinevad. Samas on kontakt publikuga olnud peaaegu alati väga hea ning erakordselt julgustav on kuulda head tagasisidet inimestelt, kes võivad pärit olla hoopis teistsugusest taustast ja keskkonnast.
Side Kanadaga. Kas olete varem Kanadas viibinud? Mis on ansambli lemmikud Kanada kaasaegsest klassikalisest muusikast?
Me oleme Kanadast mõelnud aastaid, aga kontaktid on siiani olnud pigem juhuslikud. Oleme U:-ga mitmel korral mänginud USAs, kuid Kanadas mitte. Kõige tugevam seos ja huvi meie jaoks on olnud aastaid kahtlemata Udo Kasemets. Tema mõttemaailm, selged ideed, tohutu avatus ja samas kustumatu uudishimu langevad kokku ka meie ideaalidega. Oleme mänginud Kasemetsa teoseid ka varem, nii Eestis, Saksamaal kui Prantsusmaal, kuid nüüd, tähistamaks Udo Kasemetsa 100. sünniaastapäeva ja olles süvenenud tema teostesse palju enam, on saanud üha selgemaks, milline erakordne looja ta oli! Millise hoolega on läbi mõeldud ja kirja pandud tema teosed, kui täiuslikud, samas vabadust ja mänguruumi jätvad on tema süsteemid! Me oleme tegelenud erinevate heliloojate nn lahtiste või avatud partituuridega päris palju – need on teosed, mis ei anna ette konkreetset notatsiooni, vaid eeldavad esitajatepoolseid otsuseid, loovust, improvisatsioonilisust, samas ka distsipliini. Pole kahtlust, et Udo Kasemets on sellel alal meister. Pole ime, et 1960. aastate Põhja-Ameerika eksperimentaalse suuna heliloojad nagu John Cage, Gordon Mumma, Robert Ashley ja Pauline Oliveros pidasid temast väga lugu ja olid temaga lähedastes suhetes.
Viimasel ajal olete äratanud tähelepanu oma interaktiivse projektiga „Publikuorkester“, kus kuulajad saavad oma nutiseadmega muusika loomisel ja esitamisel kaasa lüüa. Kuidas see tegelikkuses välja näeb? Kas selline kaasalöömine on võimalik ilma eelneva muusikalise hariduseta?
Jah, loomulikult, see ongi projekti oluline mõte, et liituda saavad kõik ja võim on nii öelda rahva käes. Torontos tuleb esitusele aga teine, samuti tugevalt tehnoloogiale tuginev, samas hoopis teise suunitlusega projekt, mis püüab igale inimesele luua just väga personaalset, turvalist ja isiklikku ruumi, võimaldada erilisi tajukogemusi. Projekt kannab nime ,,Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, selle raames loodi Eesti erilistest looduskohtadest inspireeritud heliteosed ning nendega põimuvad virtuaalreaalsusvideod. Kontserdil antakse publikule VR-prillid, käivitatakse vastavad videod, U: muusikud mängivad ümber publiku ning sellisel moel on publik silmadega justkui ühes, kõrvadega teises ruumis. See võimaldab luua erilise keskkonna, kus inimesed on kirjeldanud, et tekkiv kunstielamus on midagi hoopis teistsugust, võrreldes tavakontserdiga.
(projektist: http://www.uuu.ee/j/et/projektid/vr-est
https://www.estonianmusicweek.ca/ensembleu )
Annate Torontos mitu kontserti, aga teie programmis on ka õpitoad. Mida neis õppida saab?
Õpime eelkõige meie. Meil on väga meeldiv võimalus töötada mitu päeva University of Toronto muusikaosakonnas Kasemetsa teoste kallal koos muusikute ja heliloojatega, kes Kasemetsa lähedalt tundsid ja koos temaga töötasid. See on äärmiselt huvitav, sest sel moel püüame osa Kasemetsa (suulisest) pärandist Eestisse ,,tagasi“ viia – 16. ja 17. novembril toimub Tallinnas konverents ja kontserdid, mis on pühendatud Udo Kasemetsa 100. sünnipäevale.
(vt http://www.uuu.ee/j/et/uudised/57-udo-kasemets-100)
Millist muusikat meeldib ansambli liikmetele kuulata vabal ajal?
Vabal ajal tahavad kõrvad enamasti pigem puhata. Aga muusika-ampluaa, millest me mõnikord räägime, mida keegi on kuulanud või mingis ootamatus koosseisus mänginud, on uskumatult lai.
