Ets aga teatas, et see internet tüütab. Põle muud kui katkust ja nakatustest. Ja ta ei saagi nüüd kossu- või hokimehi jälgida – nende hooaeg on vist lõppenud. Selgelt, kuna publikut ei saa sise- ega jäähalli lubada, veel vähem ei saa sportlane kaks meetrit eemal olla ja kaitset mängida. Fanatt, nagu ta on, kurtis, et ehk elab üle praeguse põua, aga tal on kahju, et pleioffe ei tule.
Mina eriti profisporti ei jälgi, Ets aga kirglikult nii. Eriti hoiab ta pöialt siinse linna vahtralehtedele ja dinosaurustele. Isegi mina tean, et viimased on maailmameistrid, liiga parimate koondiste hulgas ja eelised olid head, et tiitlit kaitsta. Ja tean ka, kui juba põuast rääkida, et nood pungad, nigu paljud hokikoondist nimetavad, põle karikalõhnagi tundnud juba enam kui pool sajandit. Mäletan küll toda hüsteeriat, mis suurlinna valitses siis, just nigu mullu, kui need röövlinnud, mille nime all need hiidsisalikud ka triblavad korvist korvini, saavutasid ennekuulmatu võidu.
Kodulinna koondist tore toetada, aga veelgi parem kodumaa parimate pingutajatele pöialt hoida. Ei saa sedagi sel suvel teha nonde Hiina nahkhiirte tõttu. Lümpiaadi ei tule. Minul vähemalt vaimseid variante, vaesel Etsil seda põle. Ei saa talle raamatutki laenata, isegi kui ukse taha asetaks, nigu kästakse. Ta sindrinahk põle pärast arvuti ostmist vist ühtegi teost algusest lõpuni lugenud. Selline see põlvkond on.
Sõltlusi on palju. Spordi jälgimine küll üks neist. Mõni fänn leiab, et on elu või surma küsimus. Rahustasin Etsi, et usu, praegu on elu kõikjal ohus, mis sa neid pleioffe taga nutad. Noorsand jäi vait, saades aru, et vahel on onul ka õigus.
Aga et ta meile kohvile ei tohi tulla isegi tuukrikiivris ja kinnastes, on ehk küll nati liig. Koduses kartsas Kertuga tulen toime, aga nõustun temaga, et keerulistel aegadel on meelelahutust enam kui tarvis. Kust aga seda võtta, kui ligi ei pääse, no sellele põle mul küll vastust.
Vabarna Volli
