Johannes Aavik kirjutas 1918. aastal oma päevaraamatusse: ,,Vahest alles 1960-80 aastatel hakatakse mind täieliselt mõistma ja hindama.“ See ennustus läkski täide. 1944. aastal Rootsi põgenenud Johannes Aavikust ilmus kodu-Eestis alles 1971. aastal raamat ,,Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule“, kus keele-Aavikut meenutavad Jaan Kross, Ain Kaalep, Nigol Andresen, jt. Raamatus olid ka katkendid Aaviku kõige olulisematest kirjatöödest. See raamat saadeti Aavikule 90. a juubeliks Stockholmi. Hellar Grabbi kirjutas Aaviku mälestusele pühendatud ajakirjas Mana (nr 43, 1976): ,,Tallinnas 1971 ilmunud raamat ,,Üheksa aastakümmet“, mille toimetasid Helgi Vihma ja Karl Mihkla, on väärikas ja rikkaliku sisuga pühendusteos Johannes Aavikule. Ühtlasi tähendas selle teose ilmumine Aaviku peaaegu täielikku rehabiliteerimist Nõukogude Eestis, kus sõjajärgseil kahel esimesel aastakümnel nii ta isiku, kui ta keeleuuendusliku loomingu peale ametlikult poolt halvasti vaadati.“
Tallinna ülikoolis oli taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal laiemat huvi pakkunud väitekirjade kaitsmine. Esimest korda pärast Teist maailmasõda sai akadeemilist kraadi kaitsta väliseesti teemadel. Oskar Kruusi teema oli ,,Raimond Kolga elukäik ja looming“ ja Helgi Vihmal ,,Johannes Aaviku kujunemine keeleuuendajaks“. Selleks ajaks oli Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud juba Aaviku J. Randvere pseudonüümi all kirjutatud novell ,,Ruth“(1980) ja Rein Kruusi koostatud J. Aaviku artiklitekogu ,,Rahvustunde nõrkusest Eestis“(1988). Antoine Chalvine’i prantsuskeelne raamat Aavikust ja eesti keele uuendusest ootab veel eestindamist. (,,Johannes Aavik et la renovation de la langue estonienne“; 2010).
Taasiseseisvunud Eestis loodi 1992. a ka Johannes Aaviku Selts, mis korraldab iga-aastaseid keelekonverentse ning annab välja toimetisi ja kirjastab Aaviku kirjatöid. Aaviku Seltsi asutajaliikmeks ja eestvedajaks oli Helgi Vihma. Praegu on Seltsi esimeheks filosoofiadoktor Peep Nemvalts, kes osales ka Johannes Aavikule pühendatud uudissõnade konkursi žüriis. Keele-Aaviku hüüdlause ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmatuseni tõmmata!“ on aktuaalne ju nüüdki, kui tuleb leida eestikeelseid vasteid juba kosmose teemadel.
Sirje Vihma-Normet, Tallinn
