G&M järgi sai Põhja-Ameerika töölistepüha alguse just Torontos. Aastal 1872 nõudsid siinsed trükitöölised üheksa tunni pikkust tööpäeva. See viis streigini. Tavaline tööpäev toona oli 10-12-tunnine. Huvitavalt oli ajalehe The Globe (G&M eelkäija) asutaja George Brown ise – kuulus kui üks Kanada konföderatsioonilepingu „isadest“ – raudselt trükitööliste nõudmiste vastu, kirjutades tuliseid juhtkirju töölisliikumist kritiseerides.
Ametiühingud olid sel ajal seadusevastased ühendused, nende organiseerimine, neisse kuulumine tõi kriminaalse karistuse. Paljud streikijad vangistati, mitmed neist, eriti juhtkujud kaotasid töökoha. Ent toonane peaminister John A. Macdonald, Browni kauaaegne poliitiline oponent, lootes leida töölisklassi toetust, legaliseeris ametiühingute tegevuse. See oli oluliseks verstapostiks leiborismi liikumises siin.
Järgnevatel aastatel asusid üle Põhja-Ameerika ametiühingud nõudma lühemaid tööpäevi. 1894. aastal kuulutatagi välja Labour Day nii siin kui USAs. Algasid tööliste paraadid, paljud meist mäletavad neid rahvarohkeid ja rahulikke rongkäike. Nüüdisajal pole neid vist tarvis.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
