VEMU on tähistanud emakeelepäeva ürituste ja tegevustega. Sel aastal on emakeelepäevaks (täpsemalt päev pärast) kavas filmiõhtu, näidates filmi “Keelemässaja” eesti keeleteadlasest Mati Hindist. 2022. aastal oli filmiõhtu tuntud Eesti luuletajast – „Betti Alver. Ilmauks on irvakil“. 2013. aastal toimus Tartu College’is üritus „Abielus Eestiga?“, uurimaks suhteid eestlusega, kui ei ole ise eestlane, aga oled abielus uhke eestlasega. Hakkasin mõtlema, kuidas mina ise pühitsen enda emakeelt ja eestlust – ja emakeele arenemist.
Lugesin huviga arhiivis vanadest ajalehtedest esimesest emakeelepäevast, mis toimus kaheksa aastat pärast taasiseseisvumist – mitte üldse nii kaua okupatsiooni ajast, mis sisaldas lausvenestamise programmi. Ajalehes Vaba Eestlane ilmusid 18. märtsil 1999 kaks artiklit, mis arutlesid emakeelepäeva üle. Mõlemas oli mainitud, et paljudel polnud veel aimugi, mis sel päeval toimus, ja miks lipud olid heisatud. Oli suurem mure, et uues ajas rahvas hakkab rohkem inglise keelt rääkima, eelistades seda eesti keelele. Näiteks noored muusikud ja lauljad kirjutasid oma lugusid ja laule inglise keeles, et „kõlavat paremini“. Seda oli ka näha teistes harudes. Nendes artiklites oli kahtlus eesti keele püsimajäämisest. Ühes neist küsitakse, „milline roll on emakeelepäeval kümne või viiekümne aasta pärast täita. Kas märgistab see midagi igikestvat – või meenutab hoopis midagi, mida enam ei ole.“
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
