Subscribe Menu

Eesti spordis on jutuks

Itaalias Milanos ja Cortina d’Ampezzos kestab 15. märtsini paraolümpia. Eesti, kes boikoteeris koos paljude riikidega mängude avadefileed, protestides Venemaa ja Valgevene olümpialiikumisse taaslubamist, oli seal esindatud vaid ratastoolikurlingu paariga Ain Villau – Kätlin Riidebach. Kaks esimest vooru läbisid eestlased võidukalt, aga viis järgmist mängu kaotati ja nii kuulus Eestile seitsmes koht. Pilk ajalukku ütleb, et vaid korra on eestlased talviselt paraolümpialt medaliga tulnud – 1994.a Lillehammeris oli Vilma Nugis 5 km suusatamises kolmas.

Katlin Riidebach ( © World Curling / Ansis Ventins)
Katlin Riidebach (© World Curling / Ansis Ventins)

Nii-öelda suure olümpia järelkajana tõstaks esile laskesuusataja Johanna Talihärma Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni liikmeks saamise. Seda kandidaatidest teise häältesaagiga. Tegemist on eestlaste kõrgeima positsiooniga Teise maailmasõja eel seni ainsatena ROK-i liikmeks olnud Joakim Puhki ja Karl Friedrich Akeli järel.

Olümpia järel loetakse tibusid ja lakutakse haavu. Takkajärgi tarku on palju, aga kokkuvõttes ei läinud Eestil ju ühe medali ja kümnekonna kohaga esikümnes kehvasti. Igal juhul palju paremini kui näiteks 2014. aastal Sotšis, kui Eesti parim oli iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht. Mis veel haavadesse puutub, siis Henry Sildaru medalivõidu järel kiskus leppimatus tülis Sildaru pere nii kohtus kui avalikkuse ees taas haavad lahti ja kaasa lõi selles ka EOK president Kersti Kaljulaid.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more