Minu suvekalendris on eriline koht Viljandi pärimusmuusikafestivalil ehk Viljandi Folgil.
Sattusin kunagi ühele esimestest folkidest – tollal oli see vaid väike nišiüritus, millega oli seotud mitmeid sõpru ja tuttavaid. Siis hakkas festival kiiresti kasvama. Mul jäi vahele palju aastaid, elu välismaal ja muud asjatoimetused tegid Viljandisse reisimise võimatuks, aga nüüd olen saanud jälle tulla. Igal aastal hakkan ühe folgi lõppedes ootama juba järgmist. Viljandi Folk muutub koos ajaga, on elav ja pakub kõigile midagi – üks tõeliselt armas ja eriline festival.
Viljandi Folk sai sel aastal 30-aastaseks. Seekordsed neli festivalipäeva pakkusid palju nostalgiat, aga ka uut ja põnevat, nagu alati. Festival algas selgi korral rongkäiguga läbi linna. Traditsiooniks on juba saanud ka presidendi osalemine esimesel folgipäeval. Alar Karis ütles oma kõneski, et see festival on meie kultuurimaastikul võimas nähtus, mis teeb oma atmosfääriga teised festivalid kadedaks ning oma kasvamise ja arenemisega annab hoogu kogu pärimuskultuurile. Seekordsel festivalil president isegi tantsis koos rahvaga!
Festivali programm oli väga tihe. Kes ei raatsinud osta kavabukletti, sai vaadata programmi internetist. Menukaks osutusid esimesel päeval sünnipäevakontsert ,,Folk 30“ ja viimasel päeval traditsiooniline kokkuvõttev kontsert ,,Ando ja sõbrad“ – Ando Kiviberg on (olnud) festivali peakorraldaja. Hilisöistel esinemistel tõid kokku rekordarvu vaatajaid suured publikulemmikud Trad.Attack!, Vägilased ja Zetod. Eriti võimas ja äge oli Zetode viimase õhtu vihmasajus toimunud kontsert.
Kanadast oli sel aastal kaks esinejat. Malis sündinud Djely Tapa – Montrealis tegutsev võmsa häälega karismaatiline lääne-aafriklanna kannab endas kodumaa pärandit, andes seda edasi oma rütmilisel ja kaasakiskuval viisil, samal ajal seistes ka naiste õiguste ja meie planeedi looduse eest. Tema debüütalbum ,,Barokan“ valiti 2020. a Kanada parimaks maailmamuusika-albumiks. Djely Tapa meelitas kaasa elama-tantsima rohkesti publikut oma mõlemal esinemisel.
Québecist Outaouais’ piirkonnast pärit Le Diable à Cinq on peaaegu pereansambel, muusikutest kolm on vennad, üks nende nõbu ja üks peresõber. Nende kontserdid läksid ülisuure menuga ning paljud külastajad tõid just selle bändi välja oma välismaise lemmikuna. Bändi prantsuskeelsed lood on iidsest keldi laulukultuurist läbi imbunud, tormilise energiaga ja väga rõõmsameelsed. Paljud, kes bändi esimest kontserti olid juba näinud, ei suutnud (vaatamata tihedale programmile) vastu panna kiusatusele ning läksid neid teistki korda vaatama. See tõeliselt vahva kontserdibänd ajas paljudel kuulajatel-tantsijatel naha märjaks.
Tegelikult oli Kanadast veel üks esineja – Eesti ETNO 2023 (26. noorte rahvusvahelise pillilaagri) kontsertidel esines koos 70 noore muusikuga Torontost pärit Katariina Jaenes – tema mängis seal lõõtspilli. Eesti ETNO pillilaager toimub igal aastal 9 päeva enne folgifestivali ning seal õpitakse selgeks palju uusi lugusid. Eesti ETNO muusikalaagrist on valminud 2022. a dokumentaalfilm ,,Eesti ETNO armastab“.
Festival on väga hea selleks, et olla kursis Eesti pärimusmuusika hetkeolukorraga – saab kiire ülevaate, millised bändid on aasta jooksul juurde tulnud, kes säravad endises headuses ja mis on vahepeal muutunud. Folgile ei tulda suurte ja kõlavate nimede pärast (kuigi igal aastal on kohal vähemalt paar maailmakuulsat esinejat), vaid Eesti muusikutele kaasa elama. Selle aasta üks oodatumaid kontserte oli ansambli Vägilased esinemine – nende muusika saatel on kasvanud üles terve põlvkond folgihuvilisi, nüüd tuli bänd taas kokku vaid üheks õhtuks.
Ka need, kes festivalipassi ega päevapiletit ei raatsinud osta, said kontserte ja festivalimelu nautida, sest osale festivali-alale pääses ka piletita. Igal pool oli kuulda muusikat – ka väljaspool ametlikke lavasid toimus spontaanseid esinemisi. Väga positiivne on Viljandi pärimusmuusikafestivali juures seegi, et juba aastad mõeldakse siin keskkonna säästmisele – kasutatakse pandinõusid, mööblit-dekoratsioone taaskasutatakse ning nende valmistamisel lähevad käiku ka tootmisjäätmed. Sel aastal oli ka toiduvalik suurem ning menüüs palju taimseid toite.
Palju välismaiseid esinejaid ja osalejaid on öelnud, et Viljandi Folk on parim pärimusmuusikafestival, kus nad käinud on. Siin on täiesti eriline õhkkond – vabadus ja rõõm paistab välja nii esinejaist kui kuulajaist, kohal on palju lapsi ja noori. Küsisin mitmelt muusikaga seotud inimeselt nende muljeid seekordsest festivalist.
Avo Kartul on maailmamuusika asjatundja ja töötab Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegi juhatajana. Tema oli festivalil juba 23. korda, viimased korrad käinud siin koos laste ja lastelastega. Avo jaoks oli kõige suurem üllataja ansambel Poolast, Tęgie Chłopy – 9-liikmeline puhkpillidega küla tantsumuusika bänd, kus naisterahvas puhub tuubat. Nad esinesid toredalt ja ehedalt ning publik võttis selle ka kohutavalt hästi vastu. Ka Läti ansambel Rahu the Fool oli laval väga siiras ja mõnus, hea tantsubänd – rahvamuusika oligi ju omal ajal tantsumuusika. Eesti esinejatest ei üllatanud keegi, kõik esinesid tuntud headuses.
Triinu Viilukas oli festivalil 18. korda, seekord koos pojaga. Ta õpetab Austrias eesti keelt ja mängib ise pärimusmuusikat ansamblis Wööt. Sel aastal Wööt aga Viljandi Folgil ei esinenud. Koroona-ajal ei õnnestunud proove teha, pärast seda aga läks käima vahepeal seiskunud elu ning bänd pole õiget hoogu sisse saanud. Kavas on tulla esinema järgmisel aastal. Triinu jaoks on Viljandi Folk suve tippsündmus. Iga folk on erinev, aga samas oma nägu. Festivali juurde tõi Triinu aga ansambel Vägilased, keda oli sel aastal tore jälle näha.
Publiku hulgas võis kohata palju tuttavaid erinevatest riikidest, nende hulgas mitmeid eestlasi Kanadast. Loodame, et järgmisel aastal tuleb meid festivalile veelgi rohkem, sest Kotkajärve Metsaülikool toimub Viljandimaal Heimtalis just pärast Viljandi Folgi lõppemist. Esimesed festivalipassid tulevad müügile juba aasta lõpus ja on soodushinnaga. Ka öömaja tuleks varakult kinni panna. Festivalil pakutakse muuhulgas ka tudulas ja telgis ööbimist.
Kohtumiseni järgmisel suvel Viljandis!
