Minu suvekalendris on eriline koht Viljandi pärimusmuusikafestivalil ehk Viljandi Folgil.
Sattusin kunagi ühele esimestest folkidest – tollal oli see vaid väike nišiüritus, millega oli seotud mitmeid sõpru ja tuttavaid. Siis hakkas festival kiiresti kasvama. Mul jäi vahele palju aastaid, elu välismaal ja muud asjatoimetused tegid Viljandisse reisimise võimatuks, aga nüüd olen saanud jälle tulla. Igal aastal hakkan ühe folgi lõppedes ootama juba järgmist. Viljandi Folk muutub koos ajaga, on elav ja pakub kõigile midagi – üks tõeliselt armas ja eriline festival.
Viljandi Folk sai sel aastal 30-aastaseks. Seekordsed neli festivalipäeva pakkusid palju nostalgiat, aga ka uut ja põnevat, nagu alati. Festival algas selgi korral rongkäiguga läbi linna. Traditsiooniks on juba saanud ka presidendi osalemine esimesel folgipäeval. Alar Karis ütles oma kõneski, et see festival on meie kultuurimaastikul võimas nähtus, mis teeb oma atmosfääriga teised festivalid kadedaks ning oma kasvamise ja arenemisega annab hoogu kogu pärimuskultuurile. Seekordsel festivalil president isegi tantsis koos rahvaga!
