Subscribe Menu

Aususe mõõdupuu

Ameerikas on tulumaks vabatahtlik. Aga sellest kõrvalehoidmine ja valeandmete esitamine on kuritegu. Tulumaks on ka auasi. Kui gangsterilt küsiti, mis head ta tegi Teise maailmasõja ajal, vastas ta, et maksis tulumaksu. Tulumaksu tasumine on omaette aususe mõõdupuu.

Kui president Nixon 1972. a valimiskampaania ajal väitis, et on tulumaksu ausalt tasunud, siis ajakirjandus - kaasa arvatud konservatiivne Wall Street Journal - asus uurima.
Richard Nixon

Tollal heitis Nixoni nimele varju Watergate'i skandaal. Arvati, et Nixon soovib oma tulumaksu kohustuste täitmisega näidata, et ta on igati seadustaustav kodanik. Nixon avaldas oma tulumaksudeklaratsioonid. Reporterid leidsid, et president näitas 1970-1972 sissetulekut $790.000 suuruses, mille pealt ta tasus vähem kui $6000 tulumaksuks.

Ilmnes, et Nixon – väidetavalt tema nõustajad – oli rängalt liialdanud heategevuse kulu (asepresidendi perioodi dokumentide annetus) ja hüpoteegi intressi mahaarvestamisega. Avalikkuse pahameel oli suur. WSJ juhtajakirjanik arvas, et president peaks olema maksumaksjatele heaks eeskujuks. President Ford avaldas oma 1975. a tulumaksuaruande 1976.a. valimiskampaania raames. Tema tulumaks oli $94,569, sissetulek $204,606. Sellest ajast on tavapärane, et presidendikandidaadid oma tulumaksuaruannetega ei salapäratse. Need, kelle tulumaksuaruanded ei kannata päevavalgust, väidavad, et nad kirjutavad paberile alla, ilma et süveneks asjatundjate poolt esitatud sisusse. Hoolimata sellest, et allakirjutajal lasub vastutus. Valeandmete esitamine on valevandumine, mis on raskesti karistatav.

2012. a. valimiskampaania on tänaseks kujunenud äärmiselt teravaks, lokkavad liialdused ning räiged valed. Seitsmeteistkümnendal sajandil ütles Prantsuse kuninga Louis XIII peaminister kardinal Richelieu, et andke mulle kuus rida, mida üks kõige väärikam inimene on kirja pannud ja ma leian nendest põhjenduse tema ülespoomiseks. Seda vana äraproovitud taktikat rakendatakse edukalt ka tänapäeval. Romney kampaania pakub kontekstiväliselt esitatud taunivaid lõike, teeb Obamast ainusüüdlase majanduse alaarengus, võhiku välispoliitikas, ettevõtlikkuse ning vabaturu vaenlase. Demokraadid rõhutavad, et Romney karjäär finantssfääris rõhutas ainult kasumit. Küsimuse all on Romney strateegia oma tulumaksu vähendamiseks. Isegi paljud vabariiklased soovitavad, et Romney avaldaks oma tulumaksuaruanded. Romney avalikustas oma 2010. a. tulumaksuaruande, milles näitas, et tema Individual Retirement Account (IRA) on väärt 20 -101 miljonit dollarit. Kuna lubatud sissemaks on $5000 aastas, siis nii suur IRA on tagasihoidlikult öeldes üllatav.

Demokraatide kampaania on senini olnud isiklik, iseloomustab Romney'it kui tuulelippu, kes soosib suurkapitali keskklassi arvel. Ilmselt on kõrge töötuse määr ning väga aeglane majanduse kasv Obama nõrk külg, mida demokraatide kampaania pole senini eriti rõhutanud. Fakt, et majanduse allakäik, mida põhjustas finantskatastroof president George W. Bushi ajal, on minevikku vajunud. Samuti ei tehta suurt juttu sellest, et eramajanduses on töökohtade arv kasvanud, kuid osariigid ja kohalikud valitsused on töökohti koondanud. Olgugi, et Ameerika rahvas pole üldiselt rahul oma lootusetult ummikusse jooksnud parlamendiga, pole veel märgata et valijad oma ringkonna kandidaati tahaksid välja vahetada.

Valijatele pakuvad kampaaniad ägedaid väiteid, kuid mitte selgitust olukorra kohta riigis. Asjalik ning oluline arutelu ootab järjekorda sügisel toimuvas kandidaatide debatis.

Ago Ambre

Read more