Oma tööst ja elust rääkisid dr. Trina Macrae, kolmanda põlve hambaarst, ja dr. Kristjan Müllerbeck, kes asus Yonge & Lawrence Dentistry kliinikusse, mida Trina omab, tööle 1,5 aastat tagasi.
Dr. Kristjan Müllerbeck: „Mõnda patsienti tunnen lapsepõlvest saadik“
Kristjan (34) on kasvanud Toronto eestlaskonnas ja küllap teavad lugejad juba tema perekonnanime järgi, et tegemist on aktiivsete eestlastega. Koos kaksikvennaga kasvades õppisid nad eesti keelt enne kui inglise keelt ning käisid loomulikult eesti koolides, laagrites, Metsaülikoolis ja paljudel üritustel. Ta on käinud korduvalt Eestis; akadeemiliselt kuulub korp! Rotalia ridadesse.
Ülikooli läks Kristjan algul Yorki, õppides biokeemiat ja kinesioloogiat; edasi Western Ülikooli hambaarstikooli, kus saavutas hambaarstikraadi 2018.a.
Hambaarstiks on Kristjan tegelikult soovinud saada juba varasest lapsepõlvest. Talle on alati meeldinud teha hõbe- ja kullassepatööd, saades inspiratsiooni ja õpetust oma ema Ilo Maimetsalt, kes on suur etnograafiahuviline. Ta on käinud õppimas ka Eestis ühe hõbesepa juures ja valmistab siiani kauneid ehteid, leides sellel mõningaid sarnasusi hambaarsti ametiga, sest käsitöö ja hambaarstindus on omavahel seotud – mõlemas on kunstiline element.
Kristjan on käinud hambaarstina missioonidel Filipiinidel ja Guatemalas, aidates sealseid kogukondi. Esimene töökoht oli tal Hamiltonis, kus ta praegugi korra nädalas käib, samuti veel ühes kliinikus Lääne-Torontos. Ta elab koos abikaasaga High Parki piirkonnas; hobide hulka kuulub ka toiduvalmistamine.
Ta on õppinud eestikeelset erialast terminoloogiat ning töötab heameelega erinevas vanuses ning erinevate muredega patsientidega.
Kristjanile teeb väga rõõmu, et saab töötada eestlastest patsientidega – mõndasid teab ta juba lapsepõlvest, ning paljud omakorda tunnevad tema peret. Ta on õppinud eestikeelset erialast terminoloogiat ning töötab heameelega erinevas vanuses ning erinevate muredega patsientidega. Dr. Müllerbeck on üldhambaarst, kes teeb kõike, nii plomme kui tavalise või keskmise raskusega juureravi, implantaate, vajadusel kirurgiat jm. Hambatõmbamise praktika sai ta esimeses kliinikus, kus töötas. Pidevalt õpib ta juurde erinevaid distsipliine hambaravis – lisaks kirurgiale endodontikat, ortodontikat ja implantoloogiat, olles väga orienteeritud detailidele ja erinevatele nüanssidele. Talle meeldib suhelda patsientidega, olgu need suured või väikesed, ja töös on huvitav iga aspekt.
Kristjan kinnitab, kui oluline on regulaarne hambapuhastus, mis hoiab hambad heas vormis ning aitab probleeme avastada varakult.
Suur osa dr. Müllerbecki karjääri algaastatest langes pandeemia aega, kus ka hambaarstide töös esines suuri muudatusi. Mitte kõik patsiendid ei julgenud viirusehirmus pikemat aega hambaarsti külastada, mis tähendab, et sel ajal tekkis nii mõnelgi ka suuremaid hambaprobleeme, millega tegelemist edasi lükati. Nüüdseks on enamus patsiente siiski tagasi ning Kristjan kinnitab, kui oluline on regulaarne hambapuhastus, mis hoiab hambad heas vormis ning aitab probleeme avastada varakult.
Yonge & Lawrence Dentistry kliinikus töötades meeldib talle, et see on väike ja kodune, nagu perepraksis. Ja muidugi eesti patsientidega suhtlemine.
Dr. Trina Macrae – kolmanda põlve hambaarst Torontos
Hambaarstid olid ka Trina ema dr. Piret Truuvert (†) ja vanaema dr. Maret Truuvert (†), kelle suur eeskuju viiski Trina sama eriala omandama. Olgu öeldud, et vanaema pole Trinat kunagi suunanud ega mõjutanud seda eriala valima — otsus küpses ikkagi temal enesel ja loomulikult vanaema heakskiidul.
Tänapäeval on aga olukord hoopis teine: Kanadas on naiste-meeste osakaal hambaarstide seas umbes 60:40.
Ajad on aga aastakümnetega kõvasti muutunud: Maret Truuverti, kes oli Stockholmi Ülikoolis hambaarsti erialal õppinud, ei tahetud 1950-ndate algul McGill’i Ülikooli sellele erialale vastu võtta, kuna ta oli naine. Toronto Ülikoolis sai ta õnneks oma hambaarstikraadi omandada, ja ega sellel ajal naishambaarste just palju polnud. Tänapäeval on aga olukord hoopis teine: Kanadas on naiste-meeste osakaal hambaarstide seas umbes 60:40.
Selle pragune omanik on dr. Carolyn Poon Woo, keda dr. Macrae nimetab oma suureks eeskujuks ja üheks mentoriks.
Trina omandas esmalt Queen’si Ülikoolis B. Sc. kraadi, mille järgselt õppis neli aastat Montrealis McGill’is hambaarsti fakulteedis, saavutades diplomi 2009.a. Residendiprogrammi tegi ta Sunnybrook’i haiglas Torontos ning töötas esmalt mitu aastat Bloor West Village’is kliinikus, mille omal ajal rajas tema vanaema dr. Maret Truuvert. Selle pragune omanik on dr. Carolyn Poon Woo, keda dr. Macrae nimetab oma suureks eeskujuks ja üheks mentoriks.
Unistus oma kliinikust oli tal olnud alati, ja 2014.a. saigi see teoks: ta ostis kliiniku Yonge / Lawrence’i nurgal, kus oli ka töötanud alates 2010. aastast paralleelselt eelpoolmainitud kliinikuga. Selle omanik dr. Peeter Tõnisson oli olnud dr. Truuverti õpilane Toronto Ülikoolis, kus ta õpetas ennetavat hambaravi. Kui dr. Tõnisson pensionile läks, avanes võimalus Trinal kliinik ära osta. Sellega seoses sai ta ka omale patsiendid, mis muidu oleks noorel arstil olnud keeruline. Dr. Tõnisson on olnud samuti Trinale oluliseks mentoriks, kellelt ta on palju õppinud.
Trina kasvatab koos abikaasaga kolme last ning on leidnud suurepärase tasakaalu töö- ja koduse elu vahel. Akadeemiliselt kuulub ta korp! Amicitiasse.
Lisaks kahele noorele arstile on nende kliinikus rohkemgi võimalust eesti keele rääkimiseks: patsientide koordinaatorina töötab Liis Truuvert, kes on Trina tädi. Liis on, nagu ta ütleb, sõna otseses mõttes üles kasvanud hambakliinikus: tema ema kliinik asus algselt nende kodumajas High Parki lähedal, hiljem kolis see eraldi asukohta Bloor St. W-l, mis oli tuttav paljudele eestlastele. Peale ülikooli lõpetamist asus Liis sinna administratiivsele tööle, töötades koos ema ja õega ning jäi samasse kliinikusse ka siis, kui ema müüs praksise, töötades seal palju aastaid. Kaheksa aastat tagasi suundus ta koos Trinaga tema vastostetud kliinikusse, tuues kaasa oma aastakümnete pikkused kogemused.
