Subscribe Menu

Eesti Kodu on jõudnud 40. aastasse


„Siia ehitatakse „Eesti Kodu", kus elavad vanemad eestlased." Nii ütles kirikuõpetaja Bruno Ederma 1975. a suvel, kui ta kõndis Old Kingston Road'i ääres asunud tühjal 4,5-aakrilisel krundil, mille oli ostnud Eesti Abistamiskomitee 13. septembril 1967 ja mille küsitud hind oli $54.000.00. Sellega algab Eesti Kodu Lugu ja tänavu 30. oktoobril täitub 40 aastat E.K. nurgakivi panekust, mille õnnistas õpetaja Bruno Ederma (1976 a.). Paljud uued Eesti Kodu omanikud elasid kaasa sellele harukordsele sündmusele. Oli täitunud eestlaste suur unistus, Eesti Kodu ehitus oli alanud ja peagi oli meil oma tuba ja oma luba.

Arhitekt Guido Laikve ja insener Lembit Maimets sõlmisid Eesti Abistamiskomiteega lepingu 1975. aastal, et planeerida ja projekteerida tulevane Eesti Kodu. Praktiliste ehitustöödega alustati 1. märtsil 1976. Töö laabus korrapäraselt ja Eesti Kodu seinad tõusid kõigi viie maja korrustel.
Eesti Kodu esimene juhatus 1978. a. Vas. esimees Jüri Parik, hr. Rande, pr. Julie Härma, hr. Reintee. Taga vas. hr-d I. Tork, K. Sepp, Simonlatser, Reissaar, Novek. Foto: E.K.

Suvi 1975. a. Kirikuõpetaja Bruno Ederma tühjal krundil, kuhu ehitatakse Eesti Kodu. Foto: E.K.Esimesteks elanikeks olid Ilse ja Hugo Aaslepp, kes kolisid oma korterisse 25. veebruaril 1977. Korterid osteti alguses Eesti Abistamiskomiteelt, kuid need saadi hiljem muuta iseseisvaiks ostukortereiks – igal korteri omanikul oma osatähed. Intervjueerides 2007. a E.K. elaniku Elli Seppa tema 100-aastase sünnipäeva eel, oli tal meeles tema ja abikaasa Konradi kolimine Eesti Kodusse juunis 1977, mil korteris olid veel mitmed asjad pooleli ja mis lõpetati nende sees elades.

Õpetaja Edermale, tema paljude teenete eest Eesti Kodu asutamisel ja ta abikaasa Edithile kinkis E. Abistamiskomitee ühe magamistoaga korteri Eesti Kodus kasutamiseks kuni nende surmani. Kahjuks ei saanud õp. Ederma seda kunagi kasutada. Ta suri äkilise südameataki tagajärjel päev pärast E.K. nurgakivi õnnistamist. Kuid tema lesel Edithil on see korter olnud koduks kõik need aastad, ehkki ta on juba Ehatares. Korter kuulub ikka veel ka Eesti Abistamiskomiteele.

Korterite müük kestis ja kõik ostjad olid eestlased. 24. veebruaril 1978 toimus juba esimene Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsemine Eesti Kodus. Kõrgeid lipuvardaid ei olnud veel, kuid E.K. õuel võetud fotol lehvivad madalatel lipuvarrastel Eesti ja Kanada lipud, ümbritsetud E.K. elanikest. Hannes Oja kirjutab Eesti Elus E.K. 30. aastapäeval 29. okt. 2006 järgmist: „Eesti Kodu kasvas eesti rahvusliku vaimu koldeks, kus esirinnas on olnud nii kiriklike kui ka rahvuslike tähtpäevade pühitsemisi.” … Jah, nii on see olnud, sest E.K. on pühitsenud alati E.V. aastapäevi, emadepäevi, Võidupühi jpm, alates 1978. aastast.

Eesti Kodu esimene juhatus moodustati 1978. aastal. Esimees Jüri Parik, teised juhatuse liikmed: pr. Julie Härma, hr-d Rande, Reintee, I. Tork, K. Sepp, Simonlatser, Reissaar, Novek. Kuna E.K. juhatuse liikmeid vahetatakse iga kahe aasta järel, on esimehi ja juhatuse liikmeid olnud 40 aasta jooksul palju. Kuid alati on leitud tublisid inimesi, kes oma kohustusi on täitnud korralikult.

Eesti Kodu Lugu ei ole lõppenud. Kirjutada on veel palju muud huvitavat.

ELNA LIBE, Eesti Kodu elanik

 

Read more