Läbi aegade Eesti üks edukamaid sportlasi hoidis oma trofeesid aastaid Tartus Eesti Spordimuuseumis, kuid ühtäkki viis deponeeritud varanduse ära. Müüs talle Eesti riigi poolt Barcelona olümpiavõidu eest kingitud ja hiljem USA Eesti saatkonnaks olnud maja maha ning kolis Hispaaniasse, kus peab teda jumaldanud kodurahva eest varjununa koos tütre ja sõbrannaga väikest hotelliäri.
Küsimused, mis trofeede müügi pommuudise järel kerkisid, olid: miks pani spordi-iidol arvatava 40 000 euro eest trofeed turulauale? Kui tegemist oli tervise huvides raha vajamisega, siis miks ei pöördunud ta kõigepealt abi küsides ja seejärel medaleid ning muud kraami pakkudes Eestisse, kust nüüd ärimehed Londonisse oksjonil osalema sõitsid? Ning kui hädasti raha vaja oli, siis miks lubas olümpiavõitja osa tulust Eesti noortespordile annetada? Miks Salumäe teda spordis tippu aidanud (paljud mäletavad, kuidas Barcelona eel diiva kõik soovid alates arvetest USA treeninglaagrites ja lõpetades maailma parima rattaga täideti) koduriiki suhtluses eirab? On ta milleski-kelleski pettunud? Eesti riigis, kes talle olümpiavõitja pensioni maksab? On need kullad, jalgratas ja muu ikka ainult tema omad? Või natuke ka meie kõigi?
(Loe pikemalt Eesti Elu 15. nov. paberlehest)
Enn Hallik, Pärnu Postimees
