Olles 60. aastate esimesel poolel sagedane Montreali külastaja, tutvusin ka linna eesti kogukonna säravate isikutega. Üks neist, kirjandus- ja rahvaluuleteadlane dr. Martin Puhvel, oli kujundanud ,,Gaudeamusest” lausa lauldava eestikeelse teksti.
Olles aastate vältel seda eestikeelset versiooni esitanud tudengite koosviibimistel, avastasin paar aastat tagasi, ja seda siis suure rõõmuga, et dr. Puhveli tõlge on leidnud ka hinnangut uhkes sametkaantega teoses nimega ,,Tartu Ülikool luules” (Aasta Raamat OÜ 2009), mille kinkis mulle TÜ Akadeemiline Naiskoor oma Kanada kontsertreisi lõpul.
Võrdlesin omapoolseid mahakirjutet sõnu trükituga ja helistasin eestikeelse teksti autorile, kes pidas – vaid paari erinevuse juures – viimast õigeks ja lubas minul seda avalikustada, nii nagu see raamatu leheküljel ilmunud on:
Rõõmustagem üheskoos,
kui veel noorus kestab!
Nooruspäeva rõõmudele,
raugapäeva nukrusele
järgneb puhkus mullas.
Kus on need, kes enne meid
siin maailmas olid?
Mine üles, otsi seal,
või ka allmaailma raal.
Jäädavalt nad läinud.
Üürike me elu on;
lõpp tal peagi jõuab.
Surm see tuleb tormates,
armutult meid haarates.
Ei tast pääse keegi.
Elagu me ülikool
ja ta õpetlased!
Tudengid kõik elagu,
iganes nad õitsegu,
ükskõik kust nad pärit.
Kenad neiud elagu,
lõbusad ja lahked.
Nende emad ikka ka –
õrnust täis ja armsust nad –
väärivad me kiitust.
Elagu me riik ja linn
ja ta võimukandjad.
Elagu kõik toetajad,
kes meid ikka aitavad,
lahked abiandjad!
Maha nukrus, norutus!
Maha vaenustajad!
Kurat kadugu ja kõik
buršivihkajate jõuk,
kõik need mõnitajad!
Kummardus ja tänu, dr. Martin Puhvel!
Andres Raudsepp
