10. jaanuaril tutvustas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus esimest korda järgmise üldlaulu- ja tantsupeo „Iseoma“ ideid. Esimest korda sai näha ka suurpeo kujundust. Esitlusel esinesid osalejatele Tallinna Kammerkoor, rahvatantsurühm Koidupuna ja folklooriklubi Maatasa. Ajakirjanikele jagasid infot 28. laulupeo ja 21. tantsupeo juhid.
Peo juhataja Margus Toomla selgitas ISEOMA peo juhtmõtet niimoodi:
Kunagi sai laulupeole tulnud murdekeelsest maarahvast kirjakeelne Eesti rahvas, keda seob armastus oma kodukeele ja -maa vastu.
Laulu- ja tantsupidu on meid alati kokku kutsunud ja rahvana ühendanud. Läbi aegade oleme seda traditsiooni nii ühiselt kui ühekaupa oma südameis hoidnud ja õlgadel edasi kandnud. Aga inimestena oleme ikka igaüks ise- ja omamoodi. Ühekorraga kauged ja omad.
Inimene ning inimlikkuses on väärtused, mis on inspireerinud ka XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo loojaid. Kirjakeel saab laulupeol taas murreteks lahti lauldud ning tuhanded tantsijad Eestimaa erinevatest nurkadest toovad tantsupeo seekord Tallinnasse igaüks ise kaasa.
Miljon nooti, miljon sammu, miljon inimest. Igast noodist, igast sammust ja igast häälest saab üks – iseoma laulu- ja tantsupidu. Ja me oleme kõik üks ja iseoma rahvas.
Laulupeo kunstiine juht Heli Jürgenson rääkis, et tulemas on kaks suurt kontserti, mille fookus on murdekeelel. Meil on olnud kuulsaid murdekeelest inspireeritud heliloojaid, näiteks Mart Saar ja Veljo Tormis. Aga ka tänapäeval on noori muusikuid, kes loovad muusikat murdekeeles. Laulupeo kavas on juba tuntud viise, kuid ka päris mitu uut isamaalist laulu noortelt autoritelt.
Kõigi nende piirkondade lood põimuvad kokku suureks ja kirevaks lapitekiks.
Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann rääkis, et pidu on lavastatud suure suguvõsa kokkutulekuna. Olemegi ju eestlastena justkui üks suur suguselts. Tantsudki on kindlate piirkondadega seotud. Nii tulevad oma repertuaariga kohale Kagukandi, Lääneranniku, Keskpõranda, Pealinna, Põhjaranniku, Sakala, Tartu-Voore ja Üleilma rahvas (ehk välismaalt tulijad). Kõigi nende piirkondade lood põimuvad kokku suureks ja kirevaks lapitekiks.
Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap rääkis, et rahvamuusikapidu on ka sel korral Vabaduse väljakul. Kontserdil esinetakse pillirühmade kaupa, seekord on esmakordselt kavas ka karmoškad, mandoliinid ja hiiu kandled. Kõik vaatajad on oodatud kaasa tantsima, ühises ava- ja lõpunumbris saab ka publik kaasa teha.
Peo visuaalse indentiteedi loonud kunstnik Marko Kekišev tutvustas oma modernistlikku käsitlust kui tervikut, mis koosneb eri osadest. Laulupeo-lillel on õielehti eri taimedelt. Värviskeem on hästi kirju nagu ka Eesti rahvariided.
Välismaalt on registreerunud kollektiive juba üle 10. Väliskollektiividel on aega 2025.laulupidu.ee veebilehel registreeruda veel jaanuari lõpuni, Eesti lauljate-tantsijate jaoks on peole registreerimine juba lõppenud. Nüüd on kollektiivide juhtidel võimalik tellida laulikuid ja tantsukirjeldusi. Osa kirjeldusi on seekord internetis. Lauljad, tantsijad ja pillimehed peavad nüüd kiiresti harjutama hakkama, et ise oma ISEOMA peoks valmis olla. Soovime neile selleks palju jõudu!
Tekst ja fotod Lea Kreinin (Tallinn)
