Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884.a. kevadel, 4. juunil õnnistati ja pühitseti see Otepää kiriklas, millest tänavu möödub 138 aastat.
Tänavune tseremoonia toimub Tallinnas Kuberneri aias riigilipu heiskamisega Pika Hermanni torni kell 7 hommikul. Kavas on Riigikogu esimehe Jüri Ratase tervituskõne, EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad, Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei tervitus; esinevad Sõjaväeorkester, Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid, Kuberneri aias on üles rivistatud liputoimkonnad. Päeva jooksul saavad soovijad külastada Pika Hermanni torni.
Tänavu tähistame aga meie sinimustvalge 100. aastapäeva riigilipuna. Nimelt võttis 27. juunil 1922 Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. Sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipp (eelnõus ette nähtud sini-valge-musta asemel) võeti vastu Aleksander Hindi ettepanekul.
Eesti saab juurde kaks lipupäeva
Valitsus kiitis 2. juunil heaks ja saatis Riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt lipupäevade loetelu, mistõttu tuleb tulevikus lipp heisata üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval.
„Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Seda on eriti edukalt suutnud teha Anton Hansen Tammsaare, kelle sünniaastapäeval, 30. jaanuaril heiskame lipud, loeme mõne värsi või kaks ja mõtleme sellele, kuidas eesti keeles kirjutatud kirjandus meid mõjutanud on,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.
„Laulu-ja tantsupidudel on Eesti lippu alati au sees hoitud. See on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades nii oma austust ja rõõmu selle sümboli suhtes. Seega oli loomulik, et nii üldpeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo toimumispäevadel heiskame üle Eesti lipud,“ lisas Terik.
Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri pööramaks tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik tähtpäev on Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, 30. jaanuar. Ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.
Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes antud traditsiooni edasi kannavad. Ettepaneku esitas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
