Kohtusin August Kangroga (1926-2017) veidi enam kui kümmekond aastat tagasi Sydney Eesti Maja arhiivis, kus ta säilikutega askeldas. Teadsin, et ta oli Austraalias paljude eestlaste seltside ja ühingute eestvedaja ja teinud seda tööd nii hästi, et on autasustatud teeneteristide ja kuldmärkidega ning nimetatud seltside auliikmeks. Kõige krooniks annetas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves talle eestluse hoidmise tunnustuseks Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Ent selle mehe rikas sisu peitis end vaikse oleku taha ja väga raske oli August Kangrot rääkima saada. Seda enam, kui püüdsin teha juttu isamaalt lahkumisest ja raskest sõjateest. Ent kui jutuks läks... Uskumatuid seiku kommenteerides ja neid hinges taas läbi elades ütles Kangro: „Tšehhi maanteekraavis surma oodanuna ja sealt imeliselt pääsenuna sain tarkuse kogu eluks – ka kõige lootusetumas olukorras võib õnn või juhus sind aidata! Ära anna kunagi alla!“
