– esmaspäeval saabus Ämari lennubaasi Ameerika Ühendriikide maaväe 173. õhudessantbrigaadi 150-liikmeline kompanii. „Sest eilsest alates on nii, et kui Eestit rünnataks, siis ei rünnataks vaid meid, vaid ka USAd,” kirjutab Marian Männi (PM,29.04.) Tänavu oma 65. aastapäeva tähistav NATO avas N. Liidu kokkuvarisemise järel sõbralikult oma ukse totalitarismi all kannatanud riikidele. Praegusel pineval ajal on lisaks USA-le oma lisapanuseid Eestile andmas ka Taani, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Kanada. Liitlaste merevägede kohalolekut Läänemerel on suurendatud.
Aga mida on ühinemine ELiga Eestile andnud? Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm meenutab, et 2004. a 1. mai hommikul sõitis tollane president Lennart Meri Varbolasse talgutele metsa istutama, tähistamaks Eesti liitumist EL-iga. See oli ilus algatus, millega kingiti Euroopale sümboolselt tuhandete eestlaste talgutöö tulemusel ca miljon puud. Nüüdseks on need puud sirgunud juba enam kui 3 m kõrguseks. Kui toona toetas rahvahääletusel ühinemist ELiga 67% kodanikest, siis nüüd peab Eesti kuulumist euroliitu õigeks juba 80% kodanikest.
ELi liikmesus on pakkunud liikumis- ja tegutsemisvabadust ning kaasa aidanud Eesti heaolu kasvule. Kui 2004. a oli sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta 58% ELi keskmisest, siis 2012. a oli see 71%. 2007. a ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ja 2011. a eurotsooniga. Eesti kodanikel on võimalik töötada ja elada teistes ELi riikides ning külastada viisavabalt paljusid maailma riike.
Eesti on saanud ka miljardites eurodes tagastamatut rahalist abi. Viimaste aastate Eesti riigieelarvest on ca 15% tulnud ELilt. ELi liikmesus on taganud Eesti ettevõtetele juurdepääsu 500 miljoni tarbijaga turule. Et Eesti eksport ELi liikmesriikidesse moodustab 70–80% riigi ekspordi kogumahust, on ühisturg Eestile ülimalt oluline, rõhutab välisminister Urmas Paet (EPL, 28.03.). Eesti keel on üks ELi ametlikest keeltest jne, jne.
Negatiivse poole pealt tekitavad nurinat Brüsselis vohav bürokraatia ja mõned küsitava väärtusega eeskirjad. Õhtulehe juhtkirjas (29.04.) arvatakse ka, et paiguti laristatakse Eestis ELi raha liiga kergekäeliselt ja mõtlematult. Kergelt tulnud, kergelt läinud?
Kokkuvõttes võib tõdeda, et ühinemine NATO ja ELiga on muutnud Eesti maailmas mõjukamaks ja autoriteetsemaks kui kunagi varem. Aastatetagune otsus ühineda transatlantiliste organisatsioonidega on end igati õigustanud. Kas Eesti kui Venemaa ja ELi vahel asuva väikeriigi iseseisvus, turvalisus ja majandushuvid olnuks praegu kindlamini kaitstud ilma NATO ja ELita? Vaevalt küll!
Elle Puusaag
