Nagu ajakirjanduses varem juttu on olnud, toimub sel kevadel veel üks koosolek, kunagi enne ühiskondlikus mõttes suveunne suikumist. Siinkirjutaja julgeb kuuldu põhjal ennustada, et just see koosolek võib taaselustada huvi ja ergutada diskussiooni.
Avakõnelejaks oli Eesti Sihtkapital Kanadas esindaja Maris-Ann Vanaselja, kellele järgnesid arhitekt Alar Kongats ja üks projektijuhtidest David Kalm. Kõik kolm kõnelesid peaasjalikult hiljutistest läbirääkimistest organisatsioonide esindajatega; esimene üldisemalt, teised kaks avaldasid viimaseid detaile käigusoleva projekti peenhäälestamisest. Nagu varemgi, on seda juba koosolekule eelnevalt ajakirjanduses kajastatud, mistõttu ei tundu veelkordne läbihekseldamine vajalik ega otstarbekas.
Värskeid tuuli tõi koosoleku atmosfääri neljas kõneleja Mark Gryfe, keda moderaator Karin Ivand tutvustas kui projekti kapitalihanke nõustajat. Projekti skeptiliselt suhtujate suust on kuuldud viimasel ajal palju kahtlevaid hääli rahastamise osas, on isegi tehtud konkreetseid arvestusi ja paigutatud küsimärke puuduolevate miljonite kohale. Kõneleja ei pakkunud küll mingeid otseseid lahendusi, mis hajutaksid jalapealt kahtlused, kuid andis siiski kriitikuile asjatundliku ja usutava vastulöögi. Tema uurimistöö kohaselt on täiesti reaalne arvestada toetussummadega umbes viie miljoni dollari piirides.
Ta on väidetavalt küsitlenud inimesi kõigist ühiskonna kihtidest, igast vanuseklassist, kaasa arvatud mitte-eestlased (segaabielud) ega piirdunud vaid Torontoga. Eesmärgiks oli selgitada, kas ja kui palju oleks võimalik leida annetajaid ja toetuskampaanias abistajaid. Tulemused olid kõneleja sõnud äärmiselt positiivsed. Rõhutatud on Torontot kui juhtivat väliseesti keskust, mis peaks selleks sobima nii geograafiliselt kui demograafiliselt. On juba olemas kaks võimalikku suurtoetajat, üks kolme ja teine ühe miljoni dollariga.
Küsimusteks jäi aega napiks ja küsijaid eriti palju polnudki. Paar olulisemat küsimust olid suunatud just viimasele kõnelejale. Küsitletud isikute arvu osas selgus, et tegu oli kahekümmne hoolikalt valitud isikuga, neist viis väljaspool Torontot. Kui üritati teada saada, kes teostas valiku, oli vastus põiklev. Ei julge oletada, et kuuldu paneks loomu poolest ettevaatlikud ja umbusklikud eestlased ummisjalu seatud eesmärgi poole tormama. Samas peab aga nentima, et kõneleja ettekanne oli ülimalt enesekindel ja veenev. Jäägem ootama järgmist koosolekut, mis kindlasti on senistest elevam.
