Eestist tulevad näiteks EMW-le Mart Avi, Estonian Voices, Vox Clamantis, Ensemble U: ja Curly Strings. On ehk võimalik kuulda nende esinemiste hulgas ka mõnd rahvalaulu – Curly Strings on salvestanud laulu „Rotterdam“, Estonian Voices on esinenud traditsionaalsete eesti lastelauludega „Laulumängud“. Leiame EMW kavas ka kohalikku eesti muusikat – Ensemble U: esitab helilooja Udo Kasemetsa ning koos Arvo Pärdi ja teiste heliloojate muusikaga esitab Vox Clamantis Lembit Avessoni loomingut. EMW on võimalus kogukonnal pühitseda eestlaste üldist sidet muusikaga.
See oli mul just mõttes, kui jälle vaatasin VEMU raamatukogu riiulid läbi. Mida saan õppida meie laulikute kogust? Valisin mõned laulikud, et uurida lähemalt. Kõige vanem laulik minu valikute hulgas oli „Eesti Üldlaulupeo laulud Tallinnas 1928“, välja antud Eesti lauljate liidu poolt aastal 1926.
Nagu teate, mulle väga meeldib uurida käsikirjalisi sissekandeid raamatutes, aga kahjuks selles laulikus polnud midagi leida. Aga ikkagi midagi torkas silma selles laulikus – toimetaja oli A. Kasemets. Uurisin ja leidsin, et Anton Kasemets oli Udo Kasemetsa isa. Alustasin siis laulikute seiklust ilusa sidemega tänavuse festivaliga.
Teine laulik, mille valisin VEMU riiulitelt, oli „Laulik Üliõpilastele ja lauluarmastajatele“ EKÜ Postimehe kirjastuselt, välja antud 1929. a. Tartus. Selle kaanes oli armas kiri: „Laula, laula, suukene,/Liigu, linnu keelekene,/mõlgu, marja meelekene,/ilutse, südamekene. (Rahvaluule). Ema. Tallinnas 7.2.30“
Ema kingitud laulik koos rahvaluulega näitab minule rahvakultuuri ja -laulude tähtsust. Kui selle ema laps oli ka üliõpilane võiks ehk oletada, et laul oli tähtis osa ülikoolist ka.
„Eestlase Laulik“ oli välja antud 1946. a Schwarzenbekis, Saksamaal. Sellesse laulikusse oli kirjutatud sünnipäevasõnum: „Lugupeetud härra Dr. Paas’ile sünnipäeva puhul. 25.11.46. Schwarzenbekis“
Uurisin, kes see dr. Paas võiks olla ja leidsin, et vist oli dr. Priit Paas. Temast oli isegi artikkel ajalehes Vaba Eestlane 24. novembril 1962. a. ta juubeli tõttu. Selles artiklis selgitati, et dr. Paas oli tuntud psühhiaater, kellelt ilmus kaks raamatut „Arst kõneleb armastusest“ ning „Keda naida ja kellele minna mehele“. Huvitavalt oli mainitud juubilari artiklis, et „Ülikooliajastul oli tulevane psühhiaater Üliõpilaste Segakoori liige ja impressaario“. Kena siis, et muusikasõbrana sai ta DP laagris sünnipäevakingituseks lauliku.
“ajal, millal oleme sunnitud elama võõrsil, oskame hinnata iga eestikeelset kirjarida, iga juhuslikult kaasa võetud raamatut.”
(Eestlase lauliku eessõna)
Märkasin ka lauliku eessõna, mis kirjutati jaanuaris 1946. Algas mõttega: „ajal, millal oleme sunnitud elama võõrsil, oskame hinnata iga eestikeelset kirjarida, iga juhuslikult kaasa võetud raamatut. Üksikutel on kaasas ka laulikud. Kokkutulekutel ja vabal ajal (laagris) tunneme aga tungivat vajadust laulusõnade järele.“
Laulikute kaudu ja muusika kaudu oli võimalik tõsta tuju, tunda ühtsust Eesti kogukonnaga ja hoida Eesti kultuurielu. Viimases lõigus:„Mõned laulud on üles kirjutatud mälu järgi, mispärast on võimalik, et nendes esinevad mõned lüngad ja ebatäpsused. Enamik lauludest aga on parandatud kõigi olemasolevate algallikate järgi. Ka mõnede tehniliste puuduste esinemist palume arvestada olukorraga.“
Oleks huvitav uurida edasi laulusõnade erinevaid variatsioone aja ja kohtade järgi. Ehk oleks see järgmine uurimisprojekt…
Esimene laul Eestlase Laulikus oli Eesti hümn ja seda oli leida edasistes väliseesti laulikutes. Estoprinti 1953. a. väljaanne „Laulik“, mille toimetaja oli Roman Toi, algas ka „Eesti hümniga“ ning „Noorte lauluvaras“, mis ilmunud Eesti skauttöö Keskus Kanadas kirjastusel 1953. a. oli esimesel leheküljel „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…“. (Lisan, et laulikus „Noorte lauluvara“ oli käsitsi kirjutatud nimi Kütti.)
Kõige hilisem laulik, mille valisin VEMU raamatukogust, oli „Laulupeo laulud“. See oli Torontos toimunud ESTO’84 laulupeo kava 14. juulil, välja antud „Eesti Lauljate Liit Põhja Ameerikas“ poolt. Selle kavaga lõpetame meie laulikute ülevaate – alustasime A. Kasemetsa toimetatud ja lõpetame ESTO’84 laulikuga, milles on Udo Kasemetsa oma laulud olemas.
Loodame, et saate nautida muusikat EMW ajal – kas on uus muusika, väliseesti heliloojate muusika või rahvalaulud, kogukonnaga naudime ja tunneme sidet omavahel ning muusikaga.
