Esilinastub dokumentaalfilm ,,Põgenemine: lahkumine teadmatusse“, mis toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas. Konverentsil esitletakse teadur Hiljar Tammela koostatud Rootsi paadipõgenike teemalist artiklikogumikku, mõtteid jagavad ajaloolased Eestist ja välisriikidest. Traagiliste saatuste mälestuseks toimub õhtul Haapsalu Toomkirikus Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ ettekanne (1989, op. 40).
Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aastast, mille tõttu olid kümned tuhanded Eesti inimesed sunnitud kodumaalt lahkuma, lootuses siiski hiljem naasta. Eesti Mälu Instituut alustas Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamist 2022. aastal. Ettevõtmise patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes esineb Haapsalus toimuval konverentsil ka kõnega.
,,Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud rohkem kui 30 aastat. Siiski ei ole tänini selget ülevaadet Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvust, nende päritolust ja hilisemast käekäigust. Seni ilmunud uurimustes hinnatakse Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvuks 70 000 – 80 000, mis oli toona ligi 7 protsenti rahvastikust,“ sõnab Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.
Andmekogust saab tuleviku teadusuuringutele baas ja ühtlasi mälestusmärk eelnevate põlvkondade elukäigust.
Uurimistöö esimeses etapis keskendub Eesti Mälu Instituut nendele riikidele, kuhu põgenikud Eestist lahkudes esimesena jõudsid: Rootsile ja Saksamaale. Arhiivides talletatud andmekogude põhjal koostatakse sinna saabunute esialgne andmebaas, kuid hulk inimesi jäi põgenemisel teadmata kadunuks. Nende jälgede leidmiseks on teretulnud igaühe abi, kellel on andmeid selle kohta, et keegi sugulastest või vanemate või vanavanemate lähedastest ja sõpradest 1944. aasta sügisel kadunuks jäi.
Andmekogumise esimene etapp lõpeb 2024. aasta septembris, kui möödub 80 aastat II maailmasõja lahingute lõpust Eestis. Seejärel on kavas uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmiseks Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujalgi. Andmekogust saab tuleviku teadusuuringutele baas ja ühtlasi mälestusmärk eelnevate põlvkondade elukäigust. Seni kogutud andmetega saab tutvuda siin: 2024.wwii-refugees.ee/andmebaas
Eesti Mälu Instituut on ette tänulik toetuse eest Eestist lahkunute andmete kogumisel. Abi on nii teabest, mis ei ole jõudnud suurtesse arhiividesse, kui ka rahalisest toetusest, mis lubab kaasata uusi kaastöölisi andmete töötlemiseks. Andmete edastamiseks võib pöörduda: refugee@mnemosyne.ee
Konverentsi kava on leitav: 2024.wwii-refugees.ee/konverents. Konverentsile saab registreeida siit.
