ERSP asutajad tulid kokku Pilistveres, Viljandimaal, asutamiskoosolek peeti kohalikus kirikus, kus pastoriks oli tuntud rahvuslane Vello Salum, kellest sai ERSP esimese juhatuse liige. Aastal 1988 oli see julge tegu, mis võinuks maksta vähemalt ametikoha. Tookord polnud mingit kindlust, kas ainuvalitsevale komparteile põhimõttelise väljakutse esitanud rühmitusel võimaldatakse partei loomine lõpule viia või lõpevad asutajate kavatsused Pagari tänava trellide taga.
ERSP programmis esmakordselt välja kuulutatud eesmärki – taastada täielikult iseseisev Eesti rahvusriik – peeti 20. augustil 1988 ebareaalseks või liiga julgeks. Kõigest paar kuud varem oli saanud taas võimalikuks eesti rahvusvärvide avalik kasutamine. Ometi kardeti üha Nõukogude armee ja võimuaparaadi karistavat vastulööki, kui ületatakse ,,mõistlikkuse piir“. Eelistati loota, et kindlamaks vahendiks kriisist pääsemisel on Nõukogude Liidu kompartei katse tõsta end nagu parun Münchhausen ise juukseidpidi soomülkast välja. Asutamata oli veel Rahvarinne, mis ametlikult loodi poolteist kuud hiljem. Just sel hetkel kuulutasid ERSP algatajad vajadust teha lõpp kompartei võimumonopolile, kehtestada mitme partei süsteem ning esitasid tegevuskava, kuidas venestamissurve alla asetatud eestlased võiksid rahvusena kestma jääda.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
