Nii-öelda suure olümpia järelkajana tõstaks esile laskesuusataja Johanna Talihärma Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni liikmeks saamise. Seda kandidaatidest teise häältesaagiga. Tegemist on eestlaste kõrgeima positsiooniga Teise maailmasõja eel seni ainsatena ROK-i liikmeks olnud Joakim Puhki ja Karl Friedrich Akeli järel.
Olümpia järel loetakse tibusid ja lakutakse haavu. Takkajärgi tarku on palju, aga kokkuvõttes ei läinud Eestil ju ühe medali ja kümnekonna kohaga esikümnes kehvasti. Igal juhul palju paremini kui näiteks 2014. aastal Sotšis, kui Eesti parim oli iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht. Mis veel haavadesse puutub, siis Henry Sildaru medalivõidu järel kiskus leppimatus tülis Sildaru pere nii kohtus kui avalikkuse ees taas haavad lahti ja kaasa lõi selles ka EOK president Kersti Kaljulaid.
Sportlased aga jätkavad oma armastatud tööd ehk spordivad talihooaega lõpetades. Kiiruisutaja Marten Liiv oli MM-il kuues, kahevõistleja Kristjan Ilves hüppas Austrias Kulmi lennumäel esmakordselt üle 200 meetri, iluuisutajad Niina Petrõkina ja vennad Selevkod valmistuvad MM-iks. Üks märgiline talispordiüritus on 12.-15. märtsini ka Eestis – Otepääl peetakse laskesuusatamise MK-etapp, kus on kohal kõik hiljutised olümpiavõitjad. See on peaproov 2027. aastal esmakordselt Eestis peetavateks laskesuusatamise maailmameistrivõistlusteks! Arvestades ala populaarsust Eestis ja meie alati kiidetud korraldust tuleb sellest suur pidu!
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
