Maimu Mölder: Krista, oled üliaktiivne inimene. Oled ka praktikant Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis. Ehk lühidalt – jaga lugejatega, miks sa tuled mitmeks nädalaks augustis Kanadasse, täpsemalt Torontosse?
Krista Mulenok: Aasta tagasi otsustasin taas õppima minna, midagi väga elulist ja praktilist. Eestis avati uus magistriõppe programm – kogukonnatöö vananevas ühiskonnas. Paljud on üllatunud, et selline õpe üldse olemas on. Miks ma 40-ndates juba vananemisele mõtlen? Olles kirjutanud oma elus kaks magistritööd riskidega seonduvalt, soovin teada saada, mida saaksin omalt poolt ennetavalt teha, et Eestis oleks vanemaealiste huvid kaitstud ning võimalik tervena ja väärikalt vananeda.
See on hea võimalus väliseestlaste kogukonda paremini tunda õppida, tutvustada vanusesõbraliku Eesti põhimõtteid ning kokku koguda Kanada parimaid praktikaid.
(Krista Mulenok)
Tervena vananemine on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt tegevused, mille tulemusel suureneb tõenäosus olla terve, aga ka rahulolev ja õnnelik. Tervena vananemine on funktsionaalsete võimekuste arendamine ja säilitamine läbi elu, et olla võimeline tegema seda, mida inimene ise väärtuslikuks peab. Funktsionaalsed võimekused on õppimine, et olla võimeline võtma vastu otsuseid; võimekus luua ja säilitada suhteid; võimekus panustada ühiskonda ja kogukonda ning võimekus rahuldada oma põhivajadusi ja olla mobiilne. Erasmus+ välispraktika käigus Torontos, organisatsioonis Ehatare Foundation, saan õpitut rakendama hakata, lisaks jätkan praktikat telefoniseltsi pakkumisega Eestist septembrikuus. See on hea võimalus väliseestlaste kogukonda paremini tunda õppida, tutvustada vanusesõbraliku Eesti põhimõtteid ning kokku koguda Kanada parimaid praktikaid.
MM: Sul tuleb ka üritusi Torontos. Mis need on ja millest Sa räägid osalejatele?
KM: Esimesel nädalal kohtun Ehatare elanikega ning viin läbi erinevaid arendavaid tegevusi ,,särts“ vihikute abil, mis on Eestis koostatud spetsiaalselt vanemaealiste mälu treenimiseks. Laupäeval, 10. augustil leiab aset Eesti Kodus Lõbusa Pärastlõuna Suvepidu ,,Tervislik toit ja liikumine teeb head“. Need teemad on mulle tähtsad, kuna olen toitumisnõustaja ning magistritöös keskendun liikumisharrastuse edendamise ja motivatsiooni teemale. Tehnoloogia õppetuba, kus saab teada, kuidas küberruumis turvaliselt toimetada, leiab aset 14. augustil Peetri kirikus.
MM: Tundub, et see on Sul südameasi. Miks?
KM: Vananev rahvastik on meile kõigile üsna peagi suureks väljakutseks. Kodanikuühiskonna aktivistina soovin ühiskonnas kasvatada teadlikkust vananeva ühiskonna võimalustest ning olla eeskujuks universaalse easõbraliku keskkonna loomisel, vanemaealiste huvide eest seismisel ja hõbemajanduse edendamisel. Õppides ja arenedes saab vastused küsimustele, miks on oluline hariduse võimaldamine inimestele igas eluetapis, sh neljandas, kui inimene on teistest sõltuv; miks on vajalik edendada põlvkondadevahelist koostööd, kaardistada kogukonna ressursse ning lahendusepõhiselt läheneda probleemide lahendamisele. Olen tänulik, et saan kuuluda professionaalsete vananejate võrgustikku ning ennast proovile panna ja arendada uues valdkonnas.
MM: Mis on hästi ja mis võiks paremini olla eakate olukorra suhtes Eestis?
KM: Vanemaelisi diskrimineeritakse ja koheldakse meie ühiskonnas kui abivajajaid. Soovin, et vanemeaelistes nähakse ressurssi. Nad saavad panustada hõbemajandusse, luua uudseid tooteid ja teenuseid, mis vastaks vananeva rahvastiku ootustele ja vajadustele. Tervena vananemiseks ei piisa inimese enda tahtest ja tegevusest, selleks peab olema toetav ja võimestav keskkond. Et võimalikult kaua saaks vananeda oma kodus, peab muutma nii kodust kui ka avalikku ruumi vanusesõbralikumaks. Oluline on edendada ka põlvkondadevahelist koostööd. Pean edukaks Sotsiaalministeeriumi strateegilise partneri, Kuldse Liiga MTÜ huvikaitsetegevust (vt liiga.ee) ning vanusesõbraliku Eesti põhimõtete väljatöötamist. Liitusin nende tiimiga, arendan rahvusvahelist koostööd ning olen seal ka praktikal. Nii saan anda oma panuse.
MM: Oled ka tegev Lions International ehk „lõviklubi“ heategevusorganisatsiooniga Eestis. Mida proovite Eestis korda saata?
KM: Viimase kahe aasta jooksul oleme palju pööranud tähelepanu ukrainlaste abistamisele. Kogunud raha generaatorite ostuks ja Ukrainasse saatmiseks, lisaks korraldanud Ukraina lastele Eesti traditsioone ja kombeid tutvustava heategevusürituse. Sellel aastal pöörame suuremat tähelepanu järelkasvule ning asutanud ühe uue ,,Leo“ klubi. Noortel on tänapäeval nii paljude tegevuste ja huviringide vahel valida ning seetõttu on oluline võimalikult varakult neile tutvustada heategevuse valdkonda ja vabatahtlikuna panustamist. Käin rääkimas koolides ning tutvustan lionismi. Olen üks Viimsi Ranna naisteklubi asutajatest, meie motoks on ,,Ükski heategu ei ole liiga väike“. Kolmandat aastat vastutan Eesti piirkonna heategevusprojektide eest, kuulun ka Global Service Team’i.
MM: Tänan ja kohtumiseni Torontos!
