Tippkohtumise avas 8. novembril prof Catherine Bouko Ghenti Ülikoolist, konverentsi juhatas sisse ja tutvustas esinejaid Rita Rosenback (multilingualparenting.com).
Prof Antonella Soras Edingburgh’i Ülikoolist esines teemal „Miks peaksin oma lapsele edasi andma oma kodukeelt? Müüdid, väljakutsed ja uurimuste perspektiivid“, öeldes et kakskeelsuse all ei mõelda vaid kahte keelt. Ta toonitas, et ei ole kasulikke enamuse ja vähem kasulikke vähemuste keeli. Praegu on tendents patologiseerida ja muuta problemaatiliseks migratsiooni ja teiste keelte õppimist. Maailmas räägitakse 6000 – 7000 keelt ja vaid 25 neist räägib rohkem kui pool maailma elanikkonnast. Kakskeelsed lapsed on paindlikumad ja saavad aru, kuidas keele struktuur toimib. Kui nad ühte keelt räägivad, on teised keeled neil kogu aeg aktiivselt ajus valmis.
Tippkohtumise üks korraldaja dr Ute Limacher-Riebold (utesinternationallounge.com) „Kuidas hoida mitmekeelses peres tasakaalu kodu- ja koolikeelte vahel?“ toonitas, et mitmekeelsuse teekonnal on vaja olla paindlik. Lapse kooliminek võib muuta tema keelte kasutust. See ei peaks lapsevanemaid mõjutama koduse keele unarusse jätmist. Keelt tuleb rääkida ja pakkuda lapsele võimalikult rikkalikku konteksti keele harjutamiseks.
Rita Rosenback Šotimaalt arutles teemal „Kakskeelse lapse kasvatamine – kuidas toime tulla teiste poolt osutatava vastupanuga?“. Ta soovitas end asetada vastaspoole olukorda ja arutleda, miks nad on vähemuse keele kasutamise vastu. Tihti on põhjuseks teise vanema eemale jäetuse tunne, mure, et vanavanem ei saa lapselapsest aru, õpetajad kahtlevad, kas laps saab kakskeelsuse tõttu piisavalt hästi hakkama vms. Tihti on vastuseisu põhjuseks ebaadekvaatne informatsioon ja vananenud andmed kakskeelsuse kohta.
Üle 40 aasta kakskeelseid lapsi uurinud Annick De Houweri (The Harmonious Bilingualism Network) kõneles teemal „Kuidas saada oma laps rääkima sinu kodukeelt ja ikkagi jääda sõpradeks?“
Kõneterapeut dr Mary-Pat O’Malley Iirimaa Ülikoolist (Galaway, talknua.com), kelle teema oli „Kui sa oled mures, et su mitmekeelse lapse kõne hilineb: Kõne- ja keeleteraapia perspektiivid“, tõi välja, et mitmekeelsetel lastel ei hiline kõne rohkem kui ükskeelsetel lastel, tavaliselt on kõne hilinemise põhjused mujal.
Allakirjutanu tutvustas konverentsil osalejatele eesti keele PEaCHi saadikuna Prantsusmaal sealse kodugrupi „Eesti keele huvilised Prantsusmaal“ tegevust, mis on võrreldav pühapäevakoolidega. Koos käikse kord kuus eesmärgiga säilitada lastel eesti keel ning tutvustada Eesti kalendritähtpäevi ja traditsioone. Lisaks Eesti kommete tähistamisele viib grupp asukoha-linnakeses läbi Maailmakoristuspäeva ja „Teeme ära!“ koristusaktsioone, millega on liitunud ka naaberlinna elanikud. Tutvustatakse eesti keelt ja kultuuri kohalikus algkoolis ja lasteaias, samuti tänavanaabritele. Kohtumisel esines 11-aastane Greta Madeleine Gnannt, kellega tutvustati „Eesti keele õppimist laulu abil“. Nimelt lõi Greta 7-aastasena Eestimaale 100. sünnipäevaks kingituseks regilaulu moodi laulu „Armas Eestimaa“, mille abil saab õppida rahvussümbolite nimetusi: rukkilill, pääsuke, eesti keel jne.
Keelte õppimise hõlbustamiseks on PEaCHi saadikud kogunud erinevaid audio-, video- ja pabermaterjale, mida saab tasuta alla laadida. Nende hulgas ka Eesti Instituudi eelmise Üleilmse eesti keele nädala jaoks valminud „Keelekaardid“ ja mitmed Lasteekraani õhtujutud, lastelaulud jne.
Paneelarutelu „Mitmekeelsete laste toetamine – kuidas edasi?“ kokkuvõttes tõdeti, et mitmekeelsete laste kasvatamine on väga oluline ning et motivatsioon ja infovahetus vanemate vahel on äärmiselt vajalikud. Märgiti, et kakskeelsuse korral ei ole tegemist vaid keelelise, aga ka kultuurilise aspektiga.
Dr Ute Limacher-Riebold ütles, et tänapäeval arvatakse, et rohkem kui pool maailma rahvastikust räägib rohkem kui ühte keelt. Ka dialekti tuleb vaadelda kui eraldi keelt, sest see erineb riigikeelest.
PEaCH projekti võttis väga tabavalt kokku Julie Carton: „Me saavutasime selle projektiga rohkem, kui oskasime eales unistada – igal maal on erinevate vähemuskeelte väärtustamise eest võitlevad aktiivselt tegutsevad saadikud.“
Mailis Sütiste-Gnannt
