Telli Menüü

Juhtkiri – Esimese maailmasõja lõpust Vabadussõja alguseni

Novembrikuus on kaks olulist ja kaudselt seotud kuupäeva – 11. novembril tähistatav I maailmasõja lõpu päev Remembrance Day) ja Eesti Vabadussõja algus 28. novembril. Mõlemad sündmused toimusid aastal 1918, olles nüüd juba vajunud või vajumas ajaloo hämarusse.

Et ajalooline teadvus on enamasti seotud riikliku identiteediga, tõlgendatakse nii oma kui ka võõrast ajalugu, eriti aga võite ja kaotusi, sageli just läbi rahvusliku prisma. See puudutab ka ülalmainitud tähtpäevi.

I ja II maailmasõjas hukkus ca 100.000 Kanada sõjaväelast. Just sellepärast on kangelaste mälestuspäev, Remembrance Day Vahtralehemaal nii oluline. Plastikust mooniõied pintsaku- või mantlirevääridel väljendavad respekti ja tänu langenud kangelastele ja veteranidele. Toronto Sunnybrook'i tervisekeskuse ette, kus paljud veteranid veedavad oma vanaduspäevi, on korraga tekkinud väikeste Kanada lippude meri.
Foto: Kai Kiilaspea (2014)

Viimasel ajal on juttu olnud Remembrance Day muutmisest töövabaks päevaks. Parlamendis menetlemisel oleva seaduseelnõuga Bill C-597 tahetakse mälestuspäevale anda analoogiline staatus Kanada Päevaga ehk muuta see ametlikuks riiklikuks pühaks. Uus parlament peab nüüd Bill C-597 saatuse otsustama. Vaba päev on ju tore, aga karta on, et nii nagu tänupühal, kus pööratakse rohkem tähelepanu söömisele, joomisele ja televisioonile kui tänulikkusele, võib ka kangelaste mälestuspäev samalaadseks kujuneda.

Aga läheme tagasi I maailmasõja ja Eesti Vabadussõja seoste juurde. I maailmasõja ajal liitus Vene armeega ca 100.000 Eestist pärit sõdurit ja ohvitseri. 1918. a novembris kukutati Saksamaal keiser ja uus valitsus sõlmis läänerindel Compiègne'i vaherahu, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa tunnustas de facto Eesti Vabariiki, viis oma väed Eestist välja ja andis võimu üle Eesti valitsusele.

Peagi tuli aga eestlastel hakata oma noort riiki kaitsma, sest Lenini juhitud Venemaa valitsus tühistas ühepoolselt 13. novembril sakslastega sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu ning otsustas endised keisririigi alad tagasi vallutada. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. On hämmastav, et I maailmasõja, punarevolutsiooni ja kodusõja tõttu nõrgestatud Venemaal oli ikka veel tahtmist ja jõudu saata punaarmeelased Narva alla, ründamaks vaid mõne kuu vanust Eesti Vabariiki. 28. novembril alustas Punaarmee Narva pommitamist, millele järgnes enamlaste pealetung. Vabadussõja algus oli traagiline ja lootusetu. Kiiruga loodud Eesti kaitseväel ei jäänud esialgu muud üle kui taganeda. Ent sellega sõda ei lõppenud. Juba 1919. a esimestel päevadel õnnestus eestlastel tuua sõjategevusesse murrang ja punaväed tõrjuti Eestist välja. 1920. a veebruaris sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariik Tartu rahulepingu.

Me teame ja mäletame oma riigi võite. President Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et iga rahvas ja riik [seega ka Kanada ja Eesti] peabki oma võite ja kangelasi meeles pidama.

Elle Puusaag

Loe edasi