Aasta logo on Manga tüdruk (rohelist värvi noor naine, kes hoiab beebit kätel). See logo ja teavituskampaania mõte on pärit 2011. a suvel Brüsselis peetud IF SpBH töökoosolekult, kui esitleti harvaesinevate haiguste profülaktika planeerimise dokumente.
WHO kuulutas 29. veebruari ülemaailmseks harvaesinevate haiguste päevaks.
Esmalt tähistati seda päeva 2008. a Brüsselis. Juba aasta pärast oli liikumisega ühinenud 56 riiki üle maailma.
Ka Kanadas tegutseb IF SpBH tiiva alla oma organisatsioon: Spina Bifida and Hydrocephalus Association of Canada (SBHAC), mis eelmisel aastal tähistas oma 30. sünnipäeva.
Euroopas loetakse harvaesinevaks haiguseks sellist, mis esineb 2000 terve kohta ühel inimesel (2000:1), USA-s 200 000 : 1. Euroopa harvaesinevate haiguste registris oli 2010 – 2011 kõige sagedasemaks harvaesinevaks haiguseks seljaajusong (Spina bifida) ja vesipea (Hydrocephalus). Teada on, et harvaesinevatest haigustest ligi 80% on geneetilise järjepidevusega ja üle poolte haigusjuhtudest puudutavad lapsi. Laste kaasasündinud väärarenguid saab olulisel määral profülaktika abil vähendada. Et Euroopa ja muu maailma mureks on Spina bifida ja Hydrocephaluse haigete jätkuv rohke sündivus, kuulutatigi tänavune aasta nende haiguste ning ühtlasi foolhappe ehk vitamiin B9 teavitusaastaks.
Eesti võtab teavituskampaaniast osa esimest korda, eestvedajaks Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts ning selle juht dr Ann Paal. Lisaks teavitusele lükati Eestis käima kampaania toetuseks ka nendele üle 300-le lapsele ja noorele, kes on juba puudutatud harvaesinevatest haigustest, juhtides tähelepanu nende vajadustele ja asjaoludele, mis nende elu võiks kergendada. Näiteks, et ratastoolis inimesed võiksid üle Eesti hakata pääsema ühistranspordiga sõitma, kooli õppetundidesse ka seal, kus pole lifti jne.
Naistepäeva-paiku avati Tallinna Sadama D-terminali III korrusel meremiinist kujundatud skulptuur-korjanduskast VITA MIIN, mille autoriks skulptor Mati Karmin.
Mis on foolhape?
Tallinna lastehaigla kirurg ja Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi juht dr Ann Paali sõnul on foolhape vitamiin, mis käivitab, suunab ja kontrollib uute rakkude tekkimist.
Foolhape on tuntud teise nimega vitamiin B9. Puhtal kujul foolhape on veeslahustuv, päikesevalguses ja kuumuses ruttu lagunev aine.
Miks on foolhapet vaja?
- Foolhappevaegus rasedal võib põhjustada raseduse katkemist ja enneaegset sünnitust, rasedustoksikoose, verejookse, verevaegust nii emal kui tulevasel lapsel. Rasedusaegse foolhappevaegusega seostatakse lapse närvisüsteemi arengurikete teket, huule ja suulaelõhede kujunemist, suguorganite anomaaliate ning jäsemete puuduse teket. Üsasisene toitainetevaegus mõjutab ka hiljem laste kasvamist ning arengut. Foolhappevaeses keskkonnas olnud beebid kasvavad ja arenevad eakaaslastest aeglasemalt, on pisemad ja mõistuselt rumalamad.
- Kui ema organismis on vähe foolhapet, on suur oht, et sünnib seljaajusongaga (millega sageli kaasneb vesipea) laps. Kesknärvisüsteem moodustub 14.–28. päeval peale rasestumist, mil neuraalplaadist moodustub neuraaltoru. Kõige levinum neuraaltorudefekt spina bifida ehk lõhestunud selg ja seljaaju väljasopistus (song) tekib, kui loote esmasaju ümber ei moodustu normaalselt arenenud lülisammast. Osade lülide tagumised kaared jäävad avatuks ning lülisambakanalis olev seljaaju jääb kaitsva katteta. Kergemal juhul ei põhjusta defekt lapsele erilisi kaebusi. Raskematel juhtudel on katteta seljaaju ja seda läbivad närvijuhteteed nii kahjustunud, et laps sünnib halvatuna. Üks uuring Kanadas on näidanud, et naistel, kes hoolitsevad selle eest, et nende organism piisavalt foolhapet saaks, väheneb risk saada kesknärvisüsteemi haigusega lapsi ligi poole võrra.
- Foolhapet kui uute elutervete rakkude kasvamise eest hoolitsevat vitamiini peetakse väga oluliseks emakakaelavähi ärahoidmisel.
- Itaalia Sacro Cuore katoliikliku ülikooli teadurite kinnitusel näib foolhape vähendavat ka kõrivähile eelnevate kõrikahjustuste ulatust ning neid isegi ennetavat. Selliseid kahjustusi tekib eriti palju suitsetajatel ning seega võiks foolhape olla kõrivähi tekke ennetaja.
- Foolhappe puuduse korral nii täiskasvanutel kui noorukitel ning lastel kannatavad kõigepealt koed, kus toimub intensiivne valgu süntees ja rakkude paljunemine – need on vereloome ja kasvavad koed. Vereloomes pidurdub eeskätt hemoglobiini (verevärvnik) ja erütrotsüütide (punaliblede) moodustumine, mille tagajärjeks on kehvveresus. Kui foolhappe defitsiidile kaasneb ka B12 vitamiini vaegus, võib kujuneda pahaloomuline aneemia. Samaaegselt aneemiaga saab häiritud ka leukotsüütide (valgevereliblede) ja trombotsüütide (vereliistakute) moodustumine.
- Foolhappe puudusel muutub inimene kergesti ärritunuks, tekivad märgatavad mäluhäired ja vaimne loidus, kasvupeetus, kaasnevad ka seedetrakti limaskestade põletikud – stomatiit, gastriit, soolepõletik, harvem suunurkade haavandid ja keelepõletik.
- Foolhappe defitsiit esineb sageli eakatel inimestel. Selle peamiseks põhjuseks on toitainete imendumise vähenemine soole limaskestast, mis on üks vananemisprotsesside avaldusi. Ka juuste kasvu aeglustumise ja nende halliks mineku üheks põhjuseks peetakse organismi mitteküllaldast varustatust foolhappega.
Kust foolhapet saada?
Foolhappe ööpäevane vajadus on täiskasvanud inimesel 200–400, 1–8 a lastel 100, 8–17 a 200 mikrogrammi. Vitamiinivajadus tõuseb tunduvalt raseduse ajal (600-800 mikrogrammini), last rinnaga toitvatel emadel (600 mikrogrammini päevas). Ka kilpnäärme ületalitluse ja paljude muude haigusseisundite korral suureneb foolhappe vajadus. Stressi puhul on organismi foolhappe tarbimine tavalisest märgatavalt suurem.
Foolhappe defitsiidi kujunemist organismis soodustavaks üheks teguriks on ühekülgne toitumine, alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, paljud uinutid ja krambirohud, narkootilised ained, keemiaravi preparaadid, osa rasestumisvastaseid pille.
Organism ise ei suuda foolhapet toota, vaid saab vitamiine toidust. Foolhappe nimi tuleb ladinakeelsest sõnast folium – leht. Parimad allikad foolhappe omastamiseks ongi lehtköögiviljad (salat, till, petersell, spinat, roheline spargel), kaunviljad (oad, herned, läätsed), lillkapsas, mustad sõstrad, tsitruselised.
Loomsetest toiduainetest on foolhappe sisalduse poolest rikkaim vasikamaks (40–160 mikrogrammi 100 g kohta). Nimetamisväärses koguses on foolhapet neerudes, vähem muudes loomsetes saadustes. Piima- ja kalatoodetes on foolhapet vähe.
Oluliseks foolhappe allikaks on leib – 20–30 mikrogrammi 100 grammis.
Väga palju sisaldab foolhapet pärm (~93 mikrogrammi 100 g-s), mis vitamiinivaeguse korral on kättesaadavaim ja kiireim abivahend organismi vajaduste rahuldamiseks.
Kuna foolhape on väga kergesti lagunev vitamiin, hävib see toidus valguse ja kuumutamise mõjul ruttu. Näiteks aedviljade keetmisel säilib ainult 10–30% seal leiduvatest vitamiinidest. Lihatoitude küpsetamisel hävib foolhape pea täielikult. Seetõttu on kõige otstarbekam ja tulusam kasutada toorsalateid.
Parim on rikastada jahutooteid foolhappega
Tuleb tähele panna, et looduslikust toidust suudab meie keha omastada alla poole seal sisalduvast foolhappest. Tööstuslikult valmistatud foolhappe sünteetilist vormi ei pea organism seedima nii mitu korda kui toitu, et lõpuks vajalik bioaktiivne foolhappehulk eralduks ja organismi imenduks. Sellepärast on väga oluliseks saanud foolhape sünteetilisel kujul, mille biokättesaadavus organismile ehk omastamine on ligi 80% sissevõetud kogusest. Foolhape tableti kujul ja vitamiinides on hea, aga kahjuks õigel ajal pole neid kodus või unustatakse võtta. Parimaks viisiks ennetada võimalikku organismi foolhappevaegust on kasutada iga päev sünteetilise foolhappega rikastatud toiduaineid. Levinumateks toiduaineteks on jahu, jahutooted ja sool.
Näiteks USAs on tervelt 95% teraviljatooteid rikastatud foolhappega. Kanadas alustati inimeste foolhappevajaduse tagamisega 1998. a, kui otsustati, et näiteks poes müüdav jahu ja muud sarnased toiduained peavad sisaldama 150 µg foolhapet 100 grammi kohta.
Tulemusi oli näha õige varsti: kesknärvisüsteemi defektidega laste sünd vähenes 19%.
Eestis hakkas esimese tootjana oma hommikueinetele lisama foolhapet AS Balsnack. Foolhapet lisatakse Kamapallidele ja Neljaviljakrõbuskitele ning ka Maisi Mõnglile ja Suhkrumõnglile. Üks portsjon ehk 30g sisaldab 200 μg ehk 100% inimese päevasest vajadusest. Juhised ja normid, kuidas seda kõige paremini teha, said võetud USAs ja Euroopas tunnustatud teraviljatoodete rikastusprogrammist.
Balsnacki foolhappega rikastatud hommikueineid müüvad kõik Eesti suured poeketid. Maksavad hommikueined täpselt sama palju kui varem. Hea on teada, et foolhape ei anna toidule mingit spetsiifilist maitset, aga katab hädavajaliku vitamiinivajaduse parimal viisil.
Ille Grün-Ots
