Telli Menüü

FOTOD – Välis-Eesti Ühingu Kongress 2019

Eestlaste diasporaaga tegelev Välis-Eesti Ühing pidas oma aastakongressi 3. juulil 2019.a Maarjamäel asuva Eesti Ajaloomuuseumi filiaali ruumides.


Sissejuhatavad tervitussõnad ütles ühingu esimees Leili Utno, kes ühtlasi tutvustas moderaatorit, Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli professorit Martin Ehalat.


Esimese esinejana sai sõna Tallinna Ülikooli õppejõud, kultuuripärandi uurija ja selle hea tundja Marju Kõivupuu, kes kõneles teemal „Eesti meelest ja keelest üleilmastuval 21. sajandil“. Tema esinemisest jäi kõlama mõte, et juured on kinni meie peas. Pidades oma keelt väikeseks ja tähtsusetuks ei pea sellest lugu ka võõrad. Samas on meie keel ja keele kaudu edasi kanduv pärand väga rikkalik, seda tuleb au sees hoida ja leida viise, kuidas saame tekitada juurde keele kõnelejaid, keele oskajaid. Ka kuulajate hulgast kinnitati, et mitte meie keel pole väike, vaid selle kõnelejaid on vähe.

Esinejad Marju Kõivupuu, Terje Peetso, Martin Ehala, Leili Utno, Katre Riisalu, Kalev Sepp. Foto: Kai Kiilaspea (2019)

 


Ühingu juhataja Leili Utno rääkis pikemalt eesti diasporaast, Välis-Eesti Ühingust ja selle rollist ka tänapaeva üleilmastuvas maailmas.


Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso kõneles eemaloleku võlust ja valust oma 15 aastast võõrsil – Belgias veedetud elu ja karjääri põhjal. Ta nentis, et mõlemad – nii võlu kui valu on olemas ja kui ikka juured kord Eesti mulda on istutatud, siis neid siit lahti rebida ei saa.


Ameerika Ühendriikides Portlandis (OR) elav Kalev Sepp tutvustas lääneranniku ühe väikese, kuid aktiivse eesti kogukonna tegevust. Rõõmsa uudisena tõdes ta, et üle mitme aasta sai taas alustada kohaliku eesti kooliga, kuna oli küllaltki suur grupp samavanuselisi lapsi, kellega seda teed alustada. Samuti rääkis ta ka eelseisvatest lääneranniku eesti päevadest, kuhu alati oodatakse külalisi kõikjalt, mitte ainult USA läänerannikult.


Viimasena esines Katre Riisalu, kes tutvustas praegu Rahvusraamatukogus eksponeeritavat näitust „Sissevaade Eesti ja väliseestlaste laulupidude ajalukku“.


Oma kokkuvõtvas sõnavõtus tõdes professor Ehala, et eestlased nii kergelt ei kao. Ka siis, kui aeg-ajalt tundub, et kõik on kadunud, ajad viletsad, leitakse siiski võimalus selg sirgu lüüa ja edasi minna. Ta võrdles seda taimestikus umbrohuga, mis võib küll ebasoodsates tingimustes kiduda, kuid ei kao. Ühtlasi täiendati publiku hulgast seda mõttearendust tähelepanekuga, et kultuurtaimed on kõik arenenud ja välja kasvanud umbrohust. Ja et ka rukkitaimi peeti nisupõldude nuhtluseks, kuid et sellest arenes meie praegu väga lugupeetav leivavili. Nii et lootust on. (EE)

   

  

 

Käesolev veebileht on Eesti Elu paberlehe tellijate toetatud, toeta sinagi ja telli leht juba täna🙂


 

FOTOD – Kiilaspea (2019)


Loe edasi