Kuna tegemist on kasuperes kasvava lapsega, kelle juriidiline eestkostja on kohalik omavalitsus, siis nimetame last eestipäraselt Tiinaks (nimi muudetud).
Väike Tiina sündis tubli ja terve lapsena. Viienda elukuuni oli arstlike dokumentide järgi temaga kõik korras, kuid Tiina sünniema ja -isa ei tulnud väikese lapse vajadustega oma nooruse, rumaluse ja oskamatuse tõttu toime ning jätsid lapse hooletusse. On ka väärkohtlemise kahtlus, mille tõttu laps sai väga tugevaid ahjukahjustusi. Kui kiirabi lapse leidis, oli tema hingamine juba seiskunud, mis hapnikupuuduse tõttu kahjustas aju veelgi.
Laps eraldati perest ja viidi lastekodusse, kus jätkus lapse keeruline olukord. Eestis ei ole veel asutuste ja spetsialistide seas nii palju traumateadlikkust, et teataks, kui palju on võimalik selliste laste abistamiseks ära teha, kui pakume lapsele teadlikult teraapilisi sekkumisi. Nii väikese lapse aju on suure võimekusega taastada kahjustatud seoseid või siis looma uusi ja kasutusele võtma kompensatsioonimehhanisme. Väike Tiina lebas pool aastat kas lastekodu- või haiglavoodis suures osas üksinda, sest lastekodudes käib personal vahetustega tööl. Käibel on sageli veel iganenud müüdid („ära võta sülle, ära loo liiga tugevat kiindumust jne), haiglasse aga saadetakse sellised lapsed täiesti üksi. Võib ette kujutada, mida tundis väike Tiina, kui tal oli vaja lohutust ja arusaamist „kes ja kus on minu inimesed!?“. Nii saab ka kujunev kiindumussüsteem (usaldus ja turvatunne täiskasvanute suunal) kahjustatud. Lisaks rõhutati pidevalt, et see laps on nii sügava puudega, et jääb ilmselt eluks ajaks voodis lebama.
MTÜ Igale Lapsele Pere üks eesmärke on tuua Eestimaale ja eesti keelde rohkem traumateadlikkust kasvatavaid teadmisi. Seda nii tõlkekirjanduse kui koolituste, aga ka kasuperede toetamise näol. Tänaseks oleme tõlkinud ja välja andnud (mõne raamatu väljaandmist on toetanud AKEN – Akadeemilised Kanada Eesti Naised) 26 raamatut ja toonud Eestisse 3 kiindumuspõhist ja traumateadlikku koolitusprogrammi.
Selle tõttu oleme vägagi teadlikud aju neuroplastilisusest ja usume ning oleme oma praktikas näinud, kui palju on võimalik ära teha teadliku hoolitsuse ja kaasaegse teraapilise abiga.
Oleme teadlikud, et maailmas on kasutusel intensiivseid lapse motoorikat ja arengut toetavaid teraapilisi lähenemisi. Üks sellistest on DMI (Dynamic Movement Intervention), mis on kättesaadav ka Kanadas. Eestis ja lähiriikides seda võimalust kahjuks pole.
Seetõttu oleme seadnud endale eesmärgi ja unistuse väike Tiina oma uue emaga saata sellisesse intensiivsesse teraapiasse, et näha esmast mõju ja siis teha edasisi plaane selle lapse aitamiseks parimal moel, mis kaasaegses maailmas võimalik on.
See terviklik sekkumine hõlmab uusimaid neurorehabilitatsiooni, tehnoloogiate ja metoodikate uuringuid. DMI stimuleerib neuroplastilisust, et hõlbustada uute neuraalsete ühenduste teket ja motoorsete arenguetappide arengut.
DMI on terapeutiline tehnika, mida kasutatakse füsioteraapias ja tegevusteraapias motoorse mahajäämusega laste ravimiseks, parandades automaatseid kehahoiakureaktsioone ja edendades arenguetappide saavutamist. DMI eesmärk on esile kutsuda lapses spetsiifiline aktiivne motoorne reaktsioon vastusena terapeudi suunamisel määratud dünaamilistele harjutustele. See terviklik sekkumine hõlmab uusimaid neurorehabilitatsiooni, tehnoloogiate ja metoodikate uuringuid. DMI stimuleerib neuroplastilisust, et hõlbustada uute neuraalsete ühenduste teket ja motoorsete arenguetappide arengut.
Sõltumata kognitiivsest tasemest ja neuroloogilise defitsiidi või kahjustuse ulatusest saavad abivajavad lapsed DMI motoorsest sekkumisest kasu, kuna see on seotud neuroplastilisuse stimuleerimisega arenevas ajus. Lapsed, kellel on diagnoositud mis tahes tüüpi motoorne mahajäämus, sealhulgas sellised seisundid nagu Downi sündroom, tserebraalparalüüs, üldine arengupeetus, hüpotoonia, kromosomaalsed anomaaliad/geneetilised häired, seljaaju kahjustused või sünnijärgselt tekkinud ajukahjustus, võivad sellest teraapiast kasu saada. Riskirühma kuuluvad lapsed, näiteks enneaegselt sündinud, võivad samuti sellest teraapiast kasu saada tänu tugevatele neuroplastilistele muutustele, mida see teraapia arenevas ajus stimuleerib.
Väikese Tiina lugu kajastab Eestis jõuluajal TV3’s näidatav heategevussaade „Inglite aeg“. Sellega püüame koguda raha, et kasuema ja laps viia Kanadas Toronto külje all Thornhillis asuvasse Smile Therapy for Kids kliinikusse. Väikese Tiina enda hoole alla ja kasvatada võtnud pere on väga lihtne talupere Peipsi järve ääres. Nad teevad lapse jaoks kõik võimaliku, aga nende endi ressurssidest ei piisaks lapsele kaasaegse abi leidmiseks ega pakkumiseks. Isegi Eestis on tavalised rehabilitatsiooniteenused nende kodust väga kaugel ja neid ei ole sellise lapse vajaduste jaoks piisavalt.
Oleme täna seisukohal, et kaotada pole väikese Tiina puhul midagi – ainult võita. Kui meil õnnestub Tiina puhul näidata, et õigeaegse ja intensiivse abi korral on võimalik nii raskelt traumeeritud ja kahjustatud lapsi aidata, saame sellega luua pretsedendi, millega nõuda Eestis laste sotsiaalhoolekande teemades olulisemalt enam tähelepanu väärkoheldud laste intensiivsele neuroloogilisele taastusravile. Samuti ka kaasaegsele väljaõpete ja teraapiate kättesaadavusele Eestis.
Kui heategevussaate tulemusena saame ressursid Kanada teraapiaks kokku, siis pöördume Kanada eesti kogukonna poole – kas keegi elab Thornhilli lähedal, kellel oleks võimalik pakkuda väikesele Tiinale, tema kasuemale ja nende saatjale-abilisele majutust umbes kuuks ajaks? See aitaks palju, sest ka majutuse kulud tulevad ilmselt suured, kui otsida selleks ajaks hotelli või muud majutusasutust.
Kontakti selles osas saab võtta:
MTÜ Igale Lapsele Pere
Jane Snaith, jane@ilp.ee
Tel +372 5041 330
