Telli Menüü

Kaks haakuvat tähtpäeva

29. märtsil märgiti Eestis kahte olulist tähtpäeva: möödus 10 aastat Eesti liitumisest NATOga ja 85 aastat president Lennart Meri sünnist. "Mul on nüüd kaks sünnipäeva!" hüüatas president Meri 10 aastat tagasi, oma 75. juubelil televisioonis esinedes.

Lennart Meri oli rahvusvaheliselt tuntud riigimees, erilise missioonitunnetusega karismaatiline poliitik, kes oskas vaadata tulevikku.
Lennart Meri (1998) - www.wikipedia.org

Ta ütles sageli, et Eestil ei ole palju aega. Kui õige see oli! “Välisministri ja presidendina suutis Lennart Meri oma oskuste ja mõistusega etendada osa, mis ületas kaugelt selle, mida võinuks oodata lõppeks ikkagi väga pisikese riigi juhilt,” kirjutab Paul Goble (PM, 28.03.). Andeka riigipeana tegi ta kõik endast sõltuva vaba Eesti püsimajäämise nimel, kasutades selleks oma talente – head suhtlemisoskust, pragmaatilist lähenemisviisi, eruditsiooni, vahel ehk ka kavalust ja muud. Need olid tema intellektuaalsed “relvad”. Eesti astumine NATOsse 10 aastat tagasi oli soodsal ajal astutud vajalik ajalooline samm. Mitmete poliitikute ja vaatlejate hinnangul oleks see praegu palju keerulisem kui mitte võimatu. Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Krossi sõnul õnnestus Eestil NATO-sse astuda asjaolude kokkulangemise tõttu, kuna Venemaa oli suhteliselt nõrk ja Eesti piisavalt usaldusväärne. Lennart Meri ajalooline pärand, eriti aga tema teened Eesti liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, jäävad alati püsima.

Aga mida on andnud Eestile 10 aastat NATOs? Milline olnuks ja oleks meie riigi käekäik ilma NATOta? Pole mingit kahtlust, NATOsse kuuluv Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem. Alliansi reeglit, et kaitsekulud peavad moodustama 2% sisemajanduse kogutoodangust, on järginud vaid vähesed liikmesriigid. Eesti on üks nendest ning muretsenud selle raha eest endale relvi ja pidanud ülal sõjaväge. Samuti on saadetud sõdureid sinna, kus NATO on neid vajanud. Kohuse- ja vastutustundlikul suhtumisel on nüüd oma palk ja positiivne tagajärg. Eestisse saadetakse praegusel pineval ajal kaitseks lennukeid ja USA on lubanud sinna paigutada oma üksuse. Ei pruugi ka kahelda NATO alusdokumendi 5. artikli kehtivuses. 1. aprillil toimunud NATO välisministrite kohtumisel vastuvõetud ühisdeklaratsioon on uudistekanali CNN korrespondendi Barbara Starr'i hinnangul selle kinnituseks ja ühtlasi mõjuvõimas toetusavaldus Balti riikidele.

Rahvusvaheline seis on Eesti jaoks alati olnud pingeline ettearvamatu idanaabri tõttu. Krimmi annekteerimisega lahvatas kõige tõsisem külma sõja järgne kriis ida ja lääne vahel. Olukord on kapitaalselt muutunud. Venemaa on aastaid hoolega valmistunud Euraasia impeeriumi unistuse elluviimiseks. Eesti Kaitseväe juhataja Riho Terras nimetas Krimmi annekteerimist filigraanselt, ilma ühegi lasuta läbi viidud hästi ettevalmistatud operatsiooniks. Ta välistas samas võimaluse, et Eesti end idanaabri sissetungi korral ei kaitseks. “Kaitseme end nii kaua, kui jõudu on,” ütles kindralmajor Terras. See mõjub julgustavalt.

Elle Puusaag

Loe edasi