Mul endal ei tule küll see konkreetne hetk meelde, kuigi mäletan, millega seoses see võis üles tulla. Aasta oli siis umbes 2009, kui hakkasime vaatama komöödia sugemetega Eestis alguse saanud krimiseeriat ,,Kättemaksukontor“. Ikka selle mõttega, et mu lapsed eesti keele kuulamist ja arusaamist harjutaksid. Ega ma osanud arvata, kui mitmeid erinevaid suhtedraamasid seal käsitleti. Kuigi imestamiseks õieti põhjust polnud. Kaks naist panid oma eradetektiivibüroole aluse, kui mõlemad olid sattunud mitte just kõige paremate ja ausamate meesterahvaste otsa. Frida ja Marion lubasid aidata kõiki naisi, kes samasuguses olukorras.
Kui me neid lugusid vaatasime, siis proovisin varateismelistele tütardele ikka jõudumööda seletada, miks võivad asjad vahel viltu minna. Noorem tütar hakkas juba siis imestama, kuidas naised võivad aeg-ajalt nii rumalad olla, et lähevad tagasi meeste juurde, kes neid halvasti kohelnud. Sealt siis ka sarja pealkiri.
Ühelt poolt tahad kaitsta kõige kurja eest, aga teisalt on siiski vaja ka selleks valmistuda.
Nüüd on mul mõnikord tunne, et tütred on ehk pisut liiga kriitiliseks kasvanud. Kuigi samas on mõlemad ühest suust kinnitanud, kui tänulikud nad on, et rääkisin nendel teemadel. Ja kõige rohkem hindavad nad minu hoiakut, sest ma olevat suhelnud nendega kui täiskasvanutega. Ise ei oska end kõrvalt vaadata, kuigi tõsi on, ilmaaegu ma midagi ilustama ka ei hakanud.
Tegelikult pole lapsevanemana ju kerge leida seda kuldset keskteed, kuidas oma lapsed nõnda üles kasvatada, et neil elus hästi läheks. Ühelt poolt tahad kaitsta kõige kurja eest, aga teisalt on siiski vaja ka selleks valmistuda.
Ilmselgelt ei saa me igaveseks jääda muinasjuttude maailma, isegi kui mulle endale meeldib näiteks jõulude ajal ette kujutada, kuidas päkapikud ringi lippavad. Mingist hetkest ei saa me näiteks lapse küsimusele ,,kuidas tekib vihm?“ vastata jutuga, kuidas tuul kõditab pilvi ning suurest naerust hakkavad pilved naerma, nii et pisarad silmis. Kuid ega see teinegi äärmus kuhugi kõlba, kui anname vihma tekkimise küsimusele üksikasjaliku kirjelduse gravitatsiooni, aurustumise ja tsüklonite kombinatsioonist. Õieti oleme ühel hetkel kindlasti sealmaal, kus ei oskagi enam vastuseid leida.
Kardan, et mul pole mingit imeretsepti anda, kuidas lapsed suureks kasvatada. Tähtis on ilmselt mõista, et see pole kindlasti vaid reeglid või strateegiad või mida loeme kellegi poolt koostatud soovitustest ja lugudest. See on pigem tasakaalu leidmine armastuse, loovuse ja kannatlikkuse vahel, samal ajal kuulates ja märgates oma last. Ning lõpuks on kõige suurem tänu ja rõõm, kui ühel päeval näed, et neil läheb hästi. Rääkimata sellest, kui nad ise sinu juurde tulevad ja aitäh ütlevad.
