Telli Menüü

Klassikaliste ja custom autode Meka

Möödunud nädalalõpul, 8.-10. märtsini toimus taas Motorama custom ja klassikaliste autode näitus International Centre’is. See oli mulle juba (või alles) kolmas näituse külastus ja iga korraga on see mulle meeldinud ning muljet avaldanud rohkem ja rohkem.

Kui ,,Canadian International Auto Show“ on rohkem üldistele autode fännidele ning nendele, kes otsivad uut autot lähi-tulevikus, siis Motorama on tõelistele klassikaliste autode ja autospordihuvilistele. On näha, et publik ja ka näitusel autode omanikud tunnevad tõelist rõõmu sellest, et saavad oma hobi jagada teistega. Olen seda enne maininud, aga minu lemmikaspekt ongi just see, et saan astuda vabalt auto omaniku juurde ja küsida rohkem näiteks modifikatsioonide kohta, mida ta on teinud või lasknud teha või lihtsalt ajada juttu autodest üldiselt.

Tore oli kuulda, et kuigi keegi ikkagi võidab võistluse, saavad kõik võistlejad päeva lõpus võrdse võidutasu ning toimub grillipidu peale pikka päeva; kõik on lihtsalt sõbrad.

Keskmises näitusesaalis on ka igasuguste erinevate autospordiklasside masinad, sealhulgas stock cars (millega Nascar’is ja Ontario Sportsman Series’is sõidetakse), romuralli autod ja ka algelised võidusõidumasinad, mida igaüks võib endale ka tekitada ning nendega võistelda. Rääkisin näiteks ühe selle algelise võidusõiduautode seeria looja/omaniku Ken’iga, kes selgitas, et sellist masinat nagu näitusel oli näha, võib lasta teha paari-kolme tuhande dollari eest, pluss korralik mootor, mis maksaks veel paar tuhat. Ehk siis alates umbes $6,000 eest saada osaleda ise ka selles seerias ning iga sõidu peale kulutad ainult umbes $100. Ken seletas, et osade üle pole eriti vaja muretseda, kuna võidusõidu eel jagavad kõik üksteisega osasid lahkelt. Tore oli kuulda, et kuigi keegi ikkagi võidab võistluse, saavad kõik võistlejad päeva lõpus võrdse võidutasu ning toimub grillipidu peale pikka päeva; kõik on lihtsalt sõbrad.

Aga mida oli sellel aastal vaadata? Minule paistsid silma mitmed vahvad masinad, sealhulgas ilus ’68. aasta Ford Mustang GT/CS ehk siis eriline ,,California Special“ mudel. See tähendab, et saad ikka 289-kuubiktollise algmootori, aga tagumised tuled, paneel ja tagaspoiler on täitsa erinevad harilikust GT’st ehk siis rohkem nagu üks Shelby tagantvaade. Ka olid väljas kaks minu lemmikautot ehk Cuda’d. Kuigi need polnud minu lemmik mudeliaastad, olid need suurem osa originaalsed ning modifikatsioonid olid väga maitsekalt tehtud. Mõlemad olid ’73. aasta mudelid ja teadsin, et sellest aastast lisati esi- ja tagastangedesse kummist stangekaitsed, aga ühel olid need puudu. Läksin küsisin teise omaniku käest, kellel olid õiged stanged, üle ja ta kinnitas, et nii oli. Läksime siis koos uurima esimest Barracudat. Oligi näha, et stangesse olid metallpunnid pandud sinna, kus oleks muidu stangekaitsed olnud. Sellised lahedad kogemused toimuvadki ainult Motorama’l. Silma paistis ka koopiaversioon KITT’ist ehk Michael Knight’i (keda mängis David Hasselhoff) autost ’80ndate telesarjast ,,Knight Rider“. Näitusel esitatud versioon oli väga täpselt tehtud: oli skänner kapota all, kõik tehnika armatuurlaual, erilised rattad ning KITT isegi ,,rääkis“ just nagu sarjaski. See koopia oli võitnud tippauhinna oma klassis selle aasta näitusel.

’68. aasta Mercury Predator kontsept-auto eest-… .
….ja tagant vaade.

Minu arust terve lõplik auto, kuigi see oli ainult kontsept, oli rohkem täiuslik ja klassikalise väljanägemisega kui Mustang, millele see põhines.

Lemmikautoks osutus sellel korral ’68. aasta Mercury Predator. Mis selle auto eriliseks teeb? Ta polnudki tegelikult päris vabrikus valmistatud auto, vaid kontsept-auto. Põhimõtteliselt oli omanikul tulnud idee võtta ’68. aasta Mercury Cougar’i esimene ja tagumine ots ning kinnitada need ’68. aasta Mustang Fastback’i kerele. Ja nii lasi ta teha auhinnatud Briti Kolumbia auto restaureerimisfirmal ,,JF Kustoms“ selle valmis. ,,JF Kustoms” on tihti ka mainitud populaarses Kanada autorestaureerimissaates ,,Rust Valley Restorers“, mille staarid olid ka sellel aastal näitusel kohal. Aga sellele Predatori’le oli pandud ka päris massiivne mootor sisse, nimelt 529. kuubiktolline, mille alguseks on 460. kuubiktolline Ford’i mootor, mille silindrite läbimõõtu on suurendatud 4.420 tolli võrra. See tähedab, et autol on 6,000 rpm’il umbes 740 hobusejõudu. Imeline! Minule meeldis just see rohkem kui harilik ’68. aasta Mustang Fastback sellepärast, et eelistan Cougar’i esi-ja tagumist otsa, eriti tulesid. Minu arust terve lõplik auto, kuigi see oli ainult kontsept, oli rohkem täiuslik ja klassikalise väljanägemisega kui Mustang, millele see põhines.

Tõesti oli palju vaadata selle aasta näitusel ja iga aastaga muutub ta aina huvitavamaks. Soovitan soojalt kõikidel autohuvilistel külastada järgmise aasta näitust kindlasti! Juba ootan tuleva aasta Motoramat!

Tekst ja fotod: Kati Kiilaspea

Loe edasi