Kõige keerulisemal aastal sel sajandil, elades teadmatuses, võiks piltlikult lausuda, et oleme teel Kolgatale. Kristlikul inimkonnal on kollektiivsed mured ebastabiilses maailmas. Suurel Reedel antakse luteri kirikus armulauda, viimase õhtusöömaaja mälestuseks. Armulaud on hingehoidmiseks antud sakarament. Kaaluksime, mida Jeesus ütles pühal õhtusöömaajal:
“ Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19).
Need sõnad on vajalikud, kuna meie rahvas enam kirikus ei käi. Pühapäevast pühapäevani on vahel vähem kirikulisi, kui Jeesusel oli jüngreid. Ning Toronto kaks luteriusu kogudust on ammu olnud teadlikud, et liikmeid tuleb pühamusse kõige arvukamalt Suurel Reedel ja jõululaupäeval.
See pole ainult kohalik mure. Eestis on nende arv, kes ennast kristlasteks peavad, langenud alla kümne protsendi. Võrdluseks, enne Teist maailmasõda oli see arv peaaegu kaheksa korra kõrgem. Ka mujal maailmas on sama tähele pandud. Valitseb internet ja mammona himustamine, noortel pole kas usukasvatust või huvi.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
