Telli Menüü

Kuda kaed, nõnda näed


See on peris vana ütlemine ja vanad ütlemised on enamaste õiged. Ega see kah just vale ei ole, aga peris õigeks teda ikke pidada ei saa, veiksed vimkad on igal asjal alati sehes. Ütleme nii, et seda ütlemist võib kah kaeda mitme nuka alt ja näha mitut moodu.

Kaemine on lihtrahva sõna, aritud inime vaatab. Nii et sõna on üks ja seesama, aga sõna kasutaja on teine ja see teeb teinekord vahe sisse. Nii et kaeme siis korraks seda vaatamist.

Kui inimese kohta üteldasse, et ta on ettevaatlik, siis see on ju puhta valeste üteldud. Ettevaatlik inime ei vaata ültse ette, vaid kõigepealt ikke taha, sest sealt võib ta kõige enne kärna saada. Kui tagapoolt midagi peljata pole, siis kaeb kahele poole kõrvale ja kõige viimaks alles ette.

Aga kui inime on ettenägelik, siis ta ei pruugi kuskile poole vaadata, tal on juba kõik ammu ilusaste läbi mõteldud ja pilt selge. Nii et vaatamine ja nägemine on ikke täitsa kaks ise asja, nigu kuulmine ja kuulamine vai mekkimine ja mekutamine.

Aga ühe koha pealt jälle on see ütlemine õige. Kui sul on plaan tehtud, kuda sa ühte inimest näha tahad, siis õpi teda õigest vinklist kaema. Kui keski sulle oma kenast välimusest oolimata ei meeldi, siis otsi ta nõrgad küljed ülesse ja suuna prosekturid sinna. No ütleme, et tal on ilus naeratus ja lahke silmavaade, aga küir seljas. Ära sa nisukest inimest eestpoolt kae, ikke tagastpoolt. Veel parem on külje pealt ehk prohviilis nigu aritlased ütlevad. Siis võib see kena inime paista peris kroteskne (küsige Ärmani käest, mis see sõna tähendab, mina ei oska seletada).

Nojah, kokkuvõttes võib sedasi ütelda, et siin ilmas on vaatajaid palju rohkem kui nägijaid. Kõige rohkem on veel neid vaatajaid, kes saavad ükskord nägijaks, aga liiga ilja. Ja see on nii kurb, et ma täna rohkem ei kõnelegi.

Nägemiseni, sõbrad (mitte vaatamiseni)!
Kargu Karla

Loe edasi