Telli Menüü

Juhtkiri – Kui Vabadussõja relvade tärin rauges


3. jaanuaril möödus 96 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Siis vaikisid relvad 402 päeva kestnud sõjategevuse järel. Meie riik kaotas Vabadusõjas 6275 inimest. Ajaloolise relvarahuga pandi alus Eesti Vabariigile ja avanes võimalus rahulepingu sõlmimiseks Nõukogude Venemaaga, mis teostuski kuu aega hiljem.

Läbi aegade on olnud Eestis mehi ja naisi, kes on pidanud Eesti riigi ja rahva käekäiku isiklikust heaolust tähtsamaks. Just sellised olid ka Vabadussõja võitlejad. On üpris kindel, et ilma Vabadussõja võiduta poleks praegu Eesti riiki. Parimal juhul oleksime hääbuv väikerahvas mõne suurriigi koosseisus. Nii oli siis Vabadussõja võit meie riigi ajaloo tähtsaim sündmus ja suur saavutus Eesti taolisele väikerahvale. Pealegi on see jäänud ainsaks sõjaks, mille Eesti on võitnud.
Eesti väeosade paraad Pihkva vabastamise järel, 28. mail 1919. aastal - www.wikipedia.org

Kaitseminister Hannes Hanso ütles eelmisel pühapäeval Vabadussõja võidusamba juures toimunud tseremoonial oma kõnes: “Võin kinnitada, et Vabadussõjas osalenud ja langenud sõdurite tegevus ei olnud asjata. Vabaduse eest makstud kallis hind on meil selgelt meeles. Täna oskame oma vabadust veelgi enam hinnata ja hoida.” Ilusad ja õiged sõnad, aga kuidas seostada seda 21. detsembril edastatud uudisega, et võõrvõimu kallaletungi puhul mõtleb Eestist lahkuda iga viies inimene? Alla 39-aastastest elanikest põgeneks isegi iga kolmas, kui mõni riik (nt Venemaa) peaks Eestit sõjaliselt ründama. Mõjub siiski julgustavalt, et rünnaku puhul oleks valmis relva haarama Eesti kaitseks 62% eestlastest ja 42% venekeelsetest vastajatest. Ent tõelisi Eesti patrioote on küsitluse põhjal kõigest 35%!

Asetanud ülalmainitud tseremoonial Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt võidusamba jalamile pärja Vabadussõjas võidelnute mälestuseks, rõhutas EKRE liige Jaak Madison, et me ei tohi Vabadussõja võitu unustada ning peame kaitsma Tartu rahu ja sellest tulenevat riigipiiri. Ta kutsus Vabadussõjas langenute mälestust austama mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes ning loobuma Riigikogu menetluses oleva loovutusliku Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisest.

Võiduka Eesti Vabadussõja tähtsust on võimatu ülehinnata, sest see oli suurim Eesti arengut mõjutav murrang mitte ainult riiklikust seisukohast, vaid ka inimeste teadvuses, tõstes eestlaste eneseväärikust. Eesti kui väikeriik on nüüd jõudnud maailmakaardile ja ühinenud mõjuvõimsate transatlantiliste organisatsioonidega. ÜRO mõõdupuu järgi elab väikeriigis alla 1,5 miljoni inimese. Nagu president Toomas Hendrik Ilves kunagi mainis, pole väiksus aga puue. Vastupidi − see võib olla koguni eelis, mis tähendab võimet olla paindlik, kiire, innovatiivne ja kogukondlik. Siseriiklikest probleemidest hoolimata on Eesti kõike seda ka suutnud ning pälvinud ikka ja jälle imetlust. Eesti võit Vabadussõjas Nõukogude Venemaa üle tõestas, et patriootlikult häälestatud ja kindlale eesmärgile pühendunud rahvas (ka väike) võib olla võidukas. Peaasi, et püsiks rahu ning relvatärinat ja lahingukära poleks enam kuulda.

Elle Puusaag

Loe edasi