Esimesel päeval tegime tutvumismängu ja õhtul läksime ujuma. Järgmisel päeval oli kavas pulmatöötuba. Külla tuli Marit, kes rääkis, kuidas vanasti pulmi peeti. Õhtul vaatasime huvitavat filmi, mis tutvustas vanu pulmakombeid. Hiljem toimus ehalkäik ja poisid panid neile tüdrukutele, kes neile meeldisid, ukse taha kased. Meie toa ukse taha olid ka kased pandud! See oli nii põnev!
Teisipäeval kaunistasime pruudi ja peiu kodusid ning tõmbasime loosi, kes millist rolli pulmas mängima hakkab. Mina tõmbasin loosiga pruudi isa rolli, aga vahetasin selle pärast pruudi ema rolli vastu ära.
Õhtul toimusid kosjad. Peiu pere tuli pruudi koju kosja. Meil olid kõigil rahvariided seljas. Pruut ja teised tüdrukud olid peidus, kõigil rätikud peas. Mindi siis pruuti otsima. Mina ja pruudi isa pidime viinapudeli peale kinda siduma. Tegelikult oli pudelis muidugi hoopis morss. Peiu leidis lõpuks pruudi üles ja tõi ta teiste ette.
Iga päev saime ka erinevaid kunstiliike proovida. Kolmapäeval saime valida puutöötoa või paelatöötoa vahel. Mina valisin paelatöötoa. Kudusime lõngadest südamepaela, kõladega paela ja kalasaba-paela. Tegin need kingituseks oma vanematele ja sõpradele. Puutöötoas osalejad meisterdasid vurri. Hiljem küpsetasime ise leiba ja meisterdasime kasetohust karbikesi. Seejärel oli pidu pruudi kodus. Peiu pere sõitis meie juurde hobuvankriga. Teel pidid nad ületama mitmesuguseid takistusi. Nad pidid sööma lusikatäie ketšupit. Politseinik kontrollis nende dokumente ja küsis neilt viina (sai neilt morssi). Puu oli tee peale kukkunud ja nad pidid selle ära koristama. Järgmiseks takistuseks oli teel laip, kes osutus pulmalaulikuks ja ärkas taas ellu.
Mina pruudi emana pidin peiu perele pakkuma pruudi kodus värskelt küpsetatud leiba. Peiu pidi pruudi käe järgi ära tundma. Seal oli neli kätt: minu ehk pruudi ema käsi, Iie-Kee ehk pruudi käsi, Mari ehk kaasanaise käsi ja Liisi ehk pruuttüdruku käsi. Kui peiu oma pruudi käe ära arvas, pidime pruudile ja peiule kolm ampsu leiba andma. Seejärel algas tants ja pulmatrall.
Neljapäeval toimus meil tantsutöötuba, kus õppisime tantsima polkat, kolme paari tantsu ja veel mitmeid pärimustantse.
Vabal ajal saime iga päev puude ja kivide peale maalida. Ma maalisin kolmteist maali. Paljudele osalejatele meeldis maalimine.
Neljapäeva õhtul oli plaanis pidu peiu kodus. Nüüd oli pruudi pere kord sõita peiu koju hobuvankriga. Meile oli samuti pandud takistusi teele. Me pidime kas tantsima või neile viina andma. Lõpuks, kui takistused ületatud, jõudsime peiu koju. Mulle kui pruudi emale anti raha tütre hea kasvatamise eest ja pruut andis peiu perele kingitusi. Õhtusöögiks tegime ise värskekapsasuppi ja küpsetasime leiba. See oli nii maitsev! Toimus vahva pulmapidu.
Reedel sõitsime Viljandisse. Seal toimus pärimusmuusika festival. Me tantsisime ja laulsime folgil. See oli üliäge ja jääb kauaks meelde! Koju tagasi jõudes oli meil grilliõhtu. Sõime lõkke ääres grillvorste ja vahukomme. Hiljem läksime suitsusauna, saunast hüppasime tiiki ja läksime pärast ka kell kolm öösel veel kord tiiki ujuma. Magama saime alles kas kell 5 või koguni kell 7.
Laupäeval pakkisime asjad kokku ja vanemad tulid meile järele. Me tantsisime neile kolme paari ja punase suksu tantsu. Viimane on juba traditsiooniks kujunenud, mida alati vanematele tantsime. Kasvataja Eve oli öösel kirjutanud igaühele tema nimega paberilehe, millel kirjas kõigi laagris osalejate poolt kirjapandud iseloomustavad laused. Pidime ära arvama, kellest käib jutt. See oli vahva äraarvamismäng ja igaühele jäi mälestuseks leheke teda iseloomustavate sõnadega. Autasustati kõige puhtamat tuba ja selle auhinna võitsime meie oma toakaaslastega. Hurraa!!! Ma ei tahtnud üldse laagrist ära minna ja tegime kõik koos veel grupikalli ning ühise pildi koos kasvatajatega pärast Lõimeleeri laagrilipu langetamist.
Lõimeleeri pulmad olid nii lõbusad ja väga ägedad. Ma väga soovitan kõigile Lõimeleeri laagrisse tulla. Seal õpib palju uusi asju ja kõik on nii huvitav. Laagris on ka väga head toidud ja saab teha erinevaid tegevusi. Ma tahan kindlasti ka järgmisel aastal Lõimeleeri minna.
Greta Madeleine Gnannt
(Loe ka Lea Kreinini artiklit Lõimeleeri laagri eestvedajast Priit-Kalev Partsist Eesti Elu # 23, 10.06.2022)
